Bakterplankton avaveebakterid Nekton- suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad ja imetajad) Bentos põhja ja selle lähedast veekihti asustvad organismid (korallrifid) Neuston vee ja õhu piirpinda asustavad organismid (karbid) Pleuston organimsid, millil osa kehast asub veel ja osa veepinna kohal (ujutaimed) Pelagiaal avaveeosa Bentaal veekogu põhi ja selle veekiht, ulatub põhjataimestiku alumisest piirist suurima sügavuseni. Neustaal vee ja õhu piirpind Pindpinevus - veepinnale moodustub kile, mille põhjuseks on paralleelselt veepinnaga mõjuvad molkeulidevahelised jõud. Veeringe Magevees 70% on jää või lumi ja jäääb joogiveest välja. Liustikud sulavad ja sulvaad ookeiani. Põhjavesi on 30% ja sobib joogiveeks, aga on keeruline kätte saada. Tartu all on 5 põhjavee kihti, erinevate maitseomadustega. Põhjaveekihtides toimub ka liikumine, jõuab allikate või käbi mingite aukude
Fotosüntees (algained ja tulemus) - süsihappegaasist ja veest sünteesitakse päikesevalguse abil glükoos ja hapnik Purpur- ja väävlibakterid - elavad mikroaerofiilses tsoonis, kus aeroobne ja anaeroobne tsoon kokku puutuvad. Kasutavad elektroni doonoriks H2S, H2 või orgaanilisi aineid. Anoksügeenne fotosüntees (hapnikuta tsoonis), Pigmendid: bakteriklorofüll, karotinoidid Elutsoonid hapniku kontsentratsiooni alusel - Aeroobne tsoon (hapniku kontsentratsioon on kõrge): pinnakile ehk neustaal, aeroobne veemass, hüppekiht ehk termokliin. Mikroaerofiilne tsoon (hapniku kontsentratsioon on madal): hüppekiht või muda pinnakiht. Anaeroobne tsoon (hapnik puudub): hüppekihi alumine osa, metalimnion, muda Bakterite roll veekogude aineringes - Bakterid osalevad kõigis peamistes aineringetes. Lisaks süsiniku- ja lämmastikuringele veel väävli, raua, mangaani jt. ringetes. Paljud protsessid toimuvad
Plankton ja detriit moodustavad sestoni. 3.3. Nekton - suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad, imetajad) 3.4. Bentos - põhja ja sellelähedast veekihti asustavad organismid. 3.5. Neuston - vee ja õhu piirpinda asustavad organismid. 3.6. Pleuston - organismid, millel osa kehast asub vees, osa veepinna kohal (põhiliselt ujutaimed) Biotoobid veekogus. Biotoobid jagunevad: 4.1. Pelagiaal e. avaveeosa. 4.2. Bentaal e. veekogu põhi ja selle veekiht. 4.3. Neustaal e. vee ja õhu piirpind. Eluvormid mageveekogudes 1. Jõed Voolukiiruse jmt. tegurite erinevuse pärast on eri jõelõikude elustik erisugune. Ülemjooksul, ka allika-, liustiku-, mäestikuojades on vool kiire ja vesi külm, planktonit seal peaaegu ei ole, fütobentos koosneb kividele kinnitunud vetikaist ja samblaist, zoobentos külmade allikavetega kohastunud organismidest. Kesk- ja alamjooksul on vool aeglasem ja vesi soojem, plankton ja bentos rikkalikumad, esinevad kalad.
annaabi.ee 
