summatsioon ruumis – mitu ärritust korraga). Närviimpulsi ülekanne: -kui elektriline impulss (depolarisatsioonilaine) on levinud antud neuroni jätkete (nii aksonite kui dendriitide) otsteni, siis antakse ta edasi järgmisele rakule (teine neuron, lihaskiud, näärmerakk) kas elektrilise (harva) või (tavaliselt) keemilise sünapsi vahendusel. Keemilise sünapsi ehitus: a) presünaptiline membraan – I raku jätke laienenud ots, selles on vakuoolid ülekandeaine – mediaatori e. neurotransmitteriga (atsetüülkoliin, norepinefriin e. noradrenaliin, jne.); b) sünapsipilu – kitsas ruum kahe raku vahel; c) postsünaptiline membraan – II raku pinna osa, kus on keemilised retseptorid. Refleksikaar: Refleksikaar on närvisüsteemi konstruktiivne ühik – kogu NS tegevus baseerub refleksidel, millede anatoomiliseks aluseks on refleksikaared (täpsemalt refleksiringid – iga “käsu” järel saabub tagasi “raport” selle täitmise kohta). Refleksikaarel on tavaliselt 5 komponenti: 1
Sünapsis toimub teadete ülekanne virgatsainete ehk neurotransmitterite vahendusel. Levinuimad virgatsained on atsetüülkoliin (ACh), serotoniin (5HT), gamma- aminovõihape (GABA), noradrenaliin (norepinefriin) (NE) ja dopamiin (DA). Närvirakule on iseloomulik transmitterispetsiifilisus nii viimase vallandamisel kui vastuvõtmisel. Selle kohta öeldakse, et teate keemiline ülekanne toimub luku ja võtme mudeli kaudu. Aksoni presünaptilises membraanis paiknevad sünaptilised põiekesed neurotransmitteriga. Virgatsaine vallandub põiekestest ja levib üle sünaptilise pilu dendriidi postsünaptilisele membraanile. Teated jagunevad erutus- ja pidurdusteateiks. Virgatsaine aktiivsuse mõjutajad on agonistid ja antagonistid. Esimesed tõstavad virgatsaine aktiivsust, teised pidurdavad seda. Peale teadete ülekandmist on sünapsis vajalik taastumine protsess, kus virgatsaine molekulid võetakse tagasi aksoni presünaptilisse membraani.
annaabi.ee 
