Hüpofüüsi tagasagarast verre eritatavad hormoonid on tegelikult sünteesitud hüpotalamuse supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate neuronite kehades. Nagu eespool öeldud, kujutab neurohüpofüüs endast nende neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumit. Seega on hüpofüüsi tagasagar tegelikult hüpotalamuses produtseeritud hormoonide "vaheladu", kust neid vastavalt vajadusele verre suunatakse. Neuroneid, kus kõnealuseid hormoone sünteesitakse, nim neurosekretoorseteks rakkudeks, nende produkte aga neurohormoonideks. Terminid "neurosekretoorne rakk" ja "neurohormoon" on üldmõisted ning neid kasutatakse ka teiste hormoone produtseerivate närvirakkude ning nende hormoonide kohta. 5 Antidiureetiline hormoon (ADH) toimib neerudesse, soodustades vee tagasiimendumist distaalsetes neerutorukestes, vähendades seeläbi diureesi ning säilitades (suurendades) vererõhku
(motoorsete neuronite kaudu juhivad lihasele või sekretoorsete lihaste kaudu näärmele) neuronid. Vaheneuronid. NS-is on veel gliiarakud. Gliiarakud ümbritsevad närvirakke, neid on närvirakkudest rohkem. Gliiarakkude f-n on kaitsta närvirakke, olla nende ümbritsevaks puhvriks ja ainevahetuslikult toita närvirakke, aidata kaasa närvirakkude ainevahetusele. Osa närivrakke on sellised, kus lisaks närviimpulsside juhtimisele sünteesitakse ka hormoone neid närvirakke nim. neurosekretoorseteks rakkudeks. Eriti rohkesti neid hüpotaalamuses. (võivad erutust juhtida ja ka tekitada). Närviraku kehas transporditakse hormoon aksoni kaudu närvijätke lõpposasse ja sealt hormoon vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi transporti kutsutakse aksontranspordiks. Erutuse ülekanne NS-s. Sünapsi ehitus ja f-nid Sünaps moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile