Neile meeldib töö, mis võimaldab sõltumatust ja väljendusrikkust, ei meeldi aga töö, mis nõuab passiivset ja rutiinset tegevust. Avatud inimesed tahavad juhtimisest osa võtta ja neile meeldib töö, kus nad saavad ennast maksma panna. Tabelis (vt. konspekti lõppu) on esitatud Suure Viisiku dimensioonid ning nende lühiiseloomustus. Näeme, et positiivsed emotsioonid on ülekaalus ekstravertsetel ja sotsiaalsetel inimestel, negatiivsed aga neurootilistel inimestel. Uute olukordadega kohanevad hästi ekstravertsed, sotsiaalsed ja avatud inimesed. Riske võtta ja uuendusi ei eelista aga meelekindlad ja neurootilised inimesed. Grupitööd eelistavad ekstravertsed, sotsiaalsed ja meelekindlad inimesed. Grupitööd ei soodusta aga neurootilisus. Teiste inimestega suhtlemises on väga edukad ekstravertsed ja sotsiaalsed inimesed. Mõningaid probleeme on neurootilistel ja avatud inimestel. Konfliktide lahendamisel haaravad
Kui suur tähtsus isiksuse omadustel selles on? Oma pooleteist aastase psühholoogia õpingu jooksul olen teada saanud, et isiksuse tuuma moodustavad, Costa ja McCrae suur viisik ehk viis joont: neurotism, ekstravertsus, meelekindlus, avatus ja sotsiaalsus. Kõige rohkem on neist tähelepanu pööratud neurotismile, kuna kõrge neurootilisusega inimestel on kalduvus käituda emotsionaalselt. Neurootilisuse tuum on kalduvus kogeda mitmesuguseid negatiivseid emotsioone, mistõttu neurootilistel inimestel on raske kontrollida oma impulsse ja toime tulla stressiga. (Costa, McCrae 1992). Stressiga mitte toimetulemine juba näitab, et hetkel raske majanduslik olukord võib kõrgema neurootilisusega inimestele tunduda ületamatu. Olukorda negatiivselt tõlgendades on suur tõenäosus langeda masendusse ja sellega oma olukord veelgi lootusetumaks muuta. Neurotismi vastandiks võime pidada ekstravertsust. Mis on kahtlemata üks olulisemaid omadusi toimetulekul
Ebatervislik eluviis Isiksus võib viia haiguseni läbi ebatervislike eluviiside. Näiteks mõned inimesed hakkavad kroonilisest ängistusest suitsetama, see aga suurendab kopsuvähi saamise riski mitmekordselt. Seega on sel juhul ängistus kaudne põhjus haigusele. Samas ängistuse ravimisel ei pruugi olla tulemusi, kui inimene suitsetamist maha ei jäta. Paljud isiksuse probleemid kutsuvad esile ebatervislikke eluviise. Depressiivsetel, impulsiivsetel, neurootilistel inimestel võib tõenäolisemalt välja kujuneda tõsine söömishäire, alkoholism või nad võivad kergemini langeda narkootikumide küüsi. Seega peaks haiguste ja isiksuse vahelisi seoseid käsitsevad uurimused arvesse võtma ebatervislikke elukombeid. Kahjuks paljud taolised uurimused seda ei tee. Haiguse põhjustatud isiksusemuutused Osa seoseid haiguste ja isiksuse vahel tõusevad esile, kuna kindlad aspektid isiksuses on esile kutsutud haiguse poolt
annaabi.ee 
