See on meeleolu alanemine e. depressioon (kas puhas või ärevusega segatud) või meeleolu tõus e. mania. Tavaliselt käib meeleolumuutusega kaasas ka aktiivsuse taseme vastav muutus ning teised tulenevad sümptomid. Häired kalduvad korduma ja taastekkimine on sageli seotud stressiva sündmuse või olukorraga. Endogeenset kalduvust ja psühhogeenset mõjutegurit on sagedasti siiski nii raske eristada, et RHK-10 on lahti ütelnud jaotusest depressiivseks neuroosiks (e. psühhogeenseks haiguseks) ja psühhoosiks (e. endogeenseks depressiooniks). Alarühmad on moodustatud häire kliinilise pildi ja kulu põhjal. Koodi lisanumbrid täpsustavad raskusatme.. Rühm F3 on üpris kirev nii häirete etioloogia, biokeemiliste protsesside, ravile reageerimise kui sümptomite poolest. Alarühmad on: Maniakaalne episood Bipolaarne meeleoluhäire Depressiivne episood Korduv depressiivne häire Püsivad meeleoluhäired.. Muud meeleoluhäired
Varjuga, mis ei kujuta enesest Kurja kui printsiibi võrdkuju, vaid pigem minoorset, tõrjutud, teataval määral ohtlikku, kuid see eest äärmiselt loomingulist ning edasiviivat kompleksi. Jungi käsitluses Varju ja Kuradi vahel võib tõmmata pea võrdusmärgi, sest Lutsifer on kõige õeluse kõrval siiski ka prometeuslik valgusekandja. Juhul, kui inimese seesmine areng on takistatud ning teadvus ja alateadvus tahavad erinevaid asju, tekib sisekonflikt, mida Jung nimetab neuroosiks. Sellest üle aitab inimest analüüs ning kompleks Ise, mis kujutab enesest ,,Jumala saatkonda" inimese psüühikas. Enda teoloogia põhiliseks allikaks peab Jung numinoosseid usulisi kogemusi ning unenägusid. Samuti võrdväärsel tasemel käsitletavat pärimuslikku materjali - erinevaid religioone, müüte ja muinasjutte. Nende põhjal kujundab Jung oma teoloogia ning püüab seda alles sekundaarselt seostada kristliku dogmaatikaga
annaabi.ee 
