neuroni aksonite nimetus (kimp) koorekeskuses Ülenevad lemniscus trigeminalise kaudu thalamus´sse ! Valutundlikkus alahuulelt, juhtetee a) Perifeerne närv – tractus trigeminothalamicus b) 1 ja 2 neuroni kehade nimetused - ganglion trigeminale, nucleus spinalis n. trigemini ! valu ja temperatuuri tundlikkus reie mediaalselt küljelt a) perifeerne närv – n.spinalis b) trakt – tractus spinothalamicus c) neuronikehad(1-3) - I - ganglion spinale, II (esimene sünaps) - substantia gelatinosa´s, n. proprius cornu posterioris´es, III (teine sünaps) paikneb thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. d) läbiminek capsula internast, korteks - capsula interna tagumise sääre ! Epikriitiline süvatundlikkus (juhtetee) ülem. jäsemetelt ! a) kortikaalne tee, nimetus – tractus bulbothalamicus
- ventraaljuure neuronid moodustavad motoorseid tuumi – närvide algustuumad Somatosensoorne tsoon - paikneb dorsaalsarves - Nuclei proprii (B8) saavad dorsaaljuure neuroneilt tundeimpulsse, mis pärinevad nahast - Nuclei thoracicus (B9) paikneb dorsaalsarve basis’e mediaalses osas võtab vastu tundeimpulsse, mis lähtuvad liikumisaparaadist Vistserosensoorne tsoon - põhiliselt substantia intermedia’s - tuumad puuduvad, sest neuronikehad on hajutatult Vistseromotoorne tsoon - substantia intermedia’s - Nucleus intermediolateralis (B10) sümpaatiline (vegetatiivne) tuum külgsarves - Nuclei parasympathici sacrales (B11) parasümpaatilised (vegetatiivsed) tuumad sakraalsegmentides (S 2-4) Somatomotoorne tsoon - paikneb ventraalsarves - Nucleus dorsomedialis (B12) – dorsaalsele keremuskulatuurile - Nucleus ventromedialis (B13) – ventraalsele keremuskulatuurile
1. PEAAJU asub koljuõõnes, kujutab endast sültjat massi, mis koosneb põhiliselt veest. Peaajul eristame järgmisi osi: a) suuraju, b) väikeaju, d) vaheaju, c) keskaju, d) piklikaju. Peaaju kõige suurem osa on suuraju ja ka kõige arenenum. Jaotub paremaks ja vasakuks pooleks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Peaaeju koosneb peamiselt valgeainest (selle moodustavad närvikiud) ja seda katvast ajukoorest. Ajukoore moodustavad põhiliselt neuronikehad. Välispind on kurruline ja vaoline. Peaajaust väljub 12 paari peaaju närve. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja vastupidi. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupoolkera aga on seotud lugemise, rääkimise, kirjutamise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Suuraju koorega on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, aistingud, õppimine, mälu ja sihipärase tegevuse planeerimine.
annaabi.ee 
