impulsse, mis tagavad pideva lihase valmisoleku e toonuse. Lihastoonus on baasiks, millest lähtudes lihas alustab aktiivset kontraktsiooni või lõtvumist. Üks motoorne neuron (närvirakk) on oma harude kaudu ühenduses 3- 160 vöötlihaskiuga, moodustades neuromotoorse ühiku. Neuromotoorsesse ühikusse kuuluvad lihaskiud kontraheeruvad korraga ja maksimaalse jõuga (kas kõik või mitte ükski). Seega sõltub lihase kontraktsioonijõud samaaegselt kontraheeruvate neuromotoorsete ühikute arvust. Neuromootoorsete ühikute tegevusse rakendamise võime sõltub palju ka treenitusest. Lihase koosseisu kuulub tihti tuhandeid neuromotoorseid ühikuid (õlavarre kakspealihas sisaldab 1-2 miljonit lihaskiudu) Lihaste varustamine verega. Lihastesse sisenevad arterid, mis jagunevad kapillaarideks, milledest saavad alguse veenulid ja need omakorda ühinevad veenideks. Töö puhul veresooned lihastes laienevad ja seega suureneb kogu lihase paksus. Lihaste talitlus
kiirusega kogu keha. 3. Jõuvastupidavus - võime säilitada pikka aega liigutustegevuseks vajalikku optimaalset jõudu. 4. Absoluutne jõud - lihasjõud, mida võime saavutada tahtmatu maksimaalse lihaskontraktsiooniga. Lihasjõud sõltub lihase ristilõikepindalast. Treeningu tulemusel see suureneb (toimub lihase hüpertroofia), androgeensetest hormoonidest (lihasvalkude int. süntees), struktuurvalkude koostisest (intensiivistada valkude ainevahetust), neuromotoorsete ühikute tegevusse rakendamise võime ja jõudlus (sõltub omakorda jällegi treenitusest), energiaallikatega varustatus. 4.9. Lihastöö mõiste. Dünaamiline ja staatiline töö. Lihastöö – lihaskoe võime muuta keemiline energia mehaaniliseks suure kasuteguriga. Staatiline töö – lihased on praktiliselt ühes asendis, väsivad kiiresti, tekib üldine väsimus Dünaamiline töö – perioodiline pingutus vaheldub lõdvestumisega. Selline töö laseb lihastel
annaabi.ee 
