Lihtsam on neelata homogeenset poolvedelat toitu (jogurti- ja kissellilaadne toit). Toit peab olema täisväärtuslik ja kõrge kalorsusega, et kompenseerida toidu vähenenud tarbimist. Vältima peab: · Kuuma ja külma toitu · Vedelikke · Piima · Toitu, mis sulab suus vedelaks · Vedelat ja kuiva tükilist toitu · Pudenevat toitu · Toitu, mis nõuab liigset närimist · Seemneid sisaldavaid toiduaineid · Tihket toitu 20. Uriinipidamatus ja inkontinents neuroloogilistel haigetel Uriinipidamatus ehk inkontinents ehk kogumishäire. Kusepõis ei ole võimeline uriini koguma ja teatud aeg hoidma. Tekivad põielihase tahtmatud kokkutõmbed. Sümptomitest on iseloomulikud pakiline, sage ja öine urineerimisvajadus ning sealjuures väljuvad uriini kogused on väikesed. Puudub või on kahjustatud peaaju kontroll kusepõie tegevuse üle. Eristatakse tõelist ja mööduvat inkontinentsust. 21. Ravi- ja õendustegevus põiehäirete korral Medikamentoosne ravi
Sagedasemad on kerged motoorsed häired jäme- ja peenmotoorses koordinatsioonis, visuaal- motoorsetes oskustes, neuromtoorsetes võimetes ja psühhomotoorses arengus. Häired avalduvad kohmakuses ja arengulistes koordinatsioonihäiretes, mis võivad siiski mõjutada lapse individuaalset arengut (Utsal, 2006). Vaimse arengu peetusega lapsed arenevad sageli motoorselt normaalselt ja teisalt võib motoorse arengu mahajäämus toimuda neuroloogilistel põhjustel, mis ei puuduta intellekti (Tiko, 2006:9). Edaspidine lapse perioodiliste läbivaatuste sagedus sõltubki tema kasvu ja arengu iseärasustest, kaasuvatest tervisehäiretest ja haigustest, samuti pärilike, pre- ja perinataalsete ning sotsiaalsete riskitegurite olemasolust (Oona 2007). Enneaegse lapse areng võib olla aeglasem, normaalne, kiirenenud või mosaiikne. Tuntud Moskva professor Jelena Strebeleva, kes on pikka aega tegelenud enneaegsete lastega, peab
Järelikult on mingi puude korral otstarbekas isikut plaanide koostamisel abistada. 4. FS on hierarhilise ehitusega: funktsioneerivad mitmed allsüsteemid, mis alluvad neist ühele — konkreetses situatsioonis domineerivale. Nt kõnelemise puhul "töötavad" funktsionaalsüsteemid, mis reguleerivad kõnehingamist, hääle genereerimist, artikuleerimist. 5. FS hierarhilisest ehitusest tuleneb, et liigutusi juhitakse ja korrigeeritakse aju erinevatel neuroloogilistel tasanditel. Sõltuvalt sellest, kui teadlikult sooritatakse üks või teine väliselt sarnane liigutus, erineb ka juhtiv neuroloogiline tasand. Näiteks düsartrik suudab süües huuli liigutada tunduvalt edukamalt kui artikulatsiooniaparaadi harjutusi sooritades (viimane on tunduvalt teadlikum liigutus). Motoorne afaasik võib õigesti kirjutada allkirja Kask, ei suuda aga sõna kask õigesti kirjutada etteütluses
annaabi.ee 
