Immuunosupressioon nii vähihaigetel, siirdatud elundi või autoimmuunhaigusega patsientide puhul võib põhjustada nn oportunistlike haigustekitajate arvu kasvu kesknärvisüsteemi põletiku põhjustajate hulgas. Väga harvade põhjustena võivad kesknärvisüsteemis tekkida autoimmuunsed põletikud ja prioonhaigused. Äge kesknärvisüsteemi infektsioon võib vajada intensiivravi tõusnud intrakraniaalse rõhu või epileptilise staatuse käsitluseks. Mõnede neuroinfektsioonide vältimiseks on võimalik vaktsineerida, näiteks Hemofiilus- meningiidi ja puukentsefaliidi vastu. Paroksüsmidena kulgevad haigused. Paroksüsm on äge ootamatult tekkiv haigushoog. Tervise järsk halvenemine, kroonilise haiguse (sealhulgas neuralgilise) ägenemine ja selle ebajärjepidevus annavad tunnistust tõsistest probleemidest, mis võivad olla paroksüsmi või paroksüsmaalse seisundi põhjustajaks.
korral (viirusdiagnoosiks ja tekitaja isoleerimiseks). • Loetleda põhilisemaid reaktsioone ja meetodeid, millised on Eestis kasutusel olulisemate hingamisteede viirusnakkuste diagnostikas. Ülesanne 2 . Viiruslikud neuroinfektsioonid Loetleda olulisemad närvisüsteemi haigusi tekitavad viirused • Meningiitide põhjustajad • Entsefaliitide põhjustajad • Krooniliste närvisüsteemi infektsioonide põhjustajad • Olulisemate neuroinfektsioonide diagnoosimise meetodid 80 Ülesanne 3. Viirushepatiidid Loetleda viirushepatiitide tekitajad, samuti viirushaigused, milliste puhul hepatiidid esinevad tüsistusena. A. Uuritav materjal hepatiitide korral. • HAV – roe, veri (harva), vereseerum; • HBV (+HDV) – veri, vereseerum; • HCV – veri, vereseerum; • HEV – roe, vereseerum. B. Diagnostika Serodiagnostika. Teostatakse EIA ja RIA meetoditel