neid haigusi parkinsonistliku sündroomina. Kõige sagedasem haigus sellest grupist on idiopaatiline Parkinsoni tõbi. Neuroinfektsioonid. Närvisüsteem, mis koosneb pea- ja seljaajust ning perifeersetest närvidest, on väliste mõjude eest kolju, lülisamba ja immuunsüsteemi poolt üsna hästi kaitstud. Sellegipoolest võivad viirused, bakterid või parasiidid immuunsüsteemist läbi tungida ning põhjustada närvisüsteemi põletikku ehk neuroinfektsiooni. Tüüpilisemateks neuroinfektsioonideks on: meningiit (ajukelmepõletik), ajuabstsess, entsefaliit (ajukoe põletik), müeliit (seljaaju põletik), entsefalomüeliit (pea- ja seljaaju põletik). Nii kesknärvisüsteemi kui perifeersete närvide kahjustust võivad põhjustada veel Lyme'i tõbi (neuroborrelioos), HIV, süüfilis ja tuberkuloos. Immuunosupressioon nii vähihaigetel, siirdatud elundi või autoimmuunhaigusega patsientide
mikrotsefaalia, kurtus, vaimne alaareng. Diagnostika: • kliinilis-epidemioloogiline • viiruse otsene sedastamine algmaterjali preparaadis –immunofluorestsents nahakaape puhul • VZV DNA määramine liikvoris, villisisus. Uuritakse ka haavandikaabet ja koetükikesi. Test: reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon ( Real time PCR) • VZV IgM ja IgG määramine seerumis ja liikvoris. Test: ELISA NB! Neuroinfektsiooni diagnoosimiseks ei ole spetsiifiliste antikehade leid liikvoris piisav. Selle tuvastamiseks kasutatakse mikroorganismi-spetsiifiliste antikehade indeksit (MOSAI – microorganism specific antibody index). MOSAI on mikrorganismi-spetsiifilise IgG ja IgG üldkontsentratsiooni suhe liikvoris ning seerumis korreleerituna albumiini väärtustega samades proovimaterjalides. MOSAI arvutamiseks tuleb saata laborisse nii seerum kui liikvor. Profülaktika: võimalik vaktsineerida. Ülesanne 5