tänapäevaste küüsikloomade närvisüsteemiga. Sedamööda kuidas epiderm kõvastus ja jagunes tergiitideks, muutusid neuronid närviväädi ümber korrapärasemaks. (Mayer, Wghitington, 2011) Panarthropoda eellaste neuronid võivad olla tekkinud algsetest rakkudest, mis neuroektodermist individualiseerumise käigus. Nende rakkude korduvad jagunemised tekitasid suure hulga neuroneid. Vähilaadsetes ja putukates arenesid need rakud neuroblastideks, mitmejalgsetes ja lõugtndlastes aga jäid neuroektodermi pealmistesse kihtidesse. (Mayer, Whitington, 2011) 10 Kokkuvõte Küüsikloomad on väga head võtmeloomad lülijalgsete evolutsiooni uurimiseks, kuna nende anatoomia on väga vähe muutunud võrreldes Kambiumi ajastuga ja neil on mitmeid tunnuseid, mis esinesid ka lülijalgsete esivanemail. Olles lülijalgsete lähimad sugulased, võib küüsikloomade uurimine aidata lahendada
Nende sein:ventrikulaartsoon, aenevas ajus neutronite eellaste paiknemise ala.Täiskasvanus - aju+vere barjäär. Peamised gliiarakud:astrotsüüdid (toite ja regulatoorsed rakud; Ümbritsevad neuronite keha, sünapseid,Ranvier sooniseid, ajuveresoonte seinu, ajuvalendike seinu); oligodendrotsüüdid (ümbritsevad aksoneid, moodustavad müeliintüpe; Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakud); mikrogliia (aju makrofaagid). Närvisüsteemi arengu peamised etappid: neuraalne induktsioon (neuroektodermi indutseerimine diferentseerumata ektodermist), neurulatsioon (neuraalplaadi arenemine närvitoruks), regionaliseerumine (aju osade kujunemine piki närvitoru), patterning(eri neurotüüpide tekkimine närvitoru pea-saba ja selja-kõhu telgedel), neuriitide (kasv ja nende navigeerimine sihtrakkudeni), neuronite programmeeritud surm, sünaptogenees, gliogenees (gliiarakkude tekkimine), neurogenees (närvirakkude kujunemine, diferentseerumine eellasrakkudest). Neuraalne induktsioon
valendiku, läätseepiteelist tekivad uued sekundaarsed fiiberrakud. Fiiberrakud kaotavad oma organellid ja tuumad, täidetud läbipaistva kristalliiniga. Ripskeha ehk tsiliaarkehake (toodab vesivedelikku, vajalik läätse toitmiseks, tekitab silmarõhu, hoiab distantsi läätse ja sarvkesta vahel) nii neuraalharja rakkudest kui mesenhümaalsetest rakkudest. Silma iiris ehk vikerkest (pupilli regulaator, silmavärvus) tekib neuraalharja ja silmakarika neuroektodermi rakkudest Läätsevesiikul indutseerib pinnaektodermi moodustuma sarvkesta (pinnaektoderm -> välimine sarvkesta epiteel; neuraalhari, pea mesoderm -> ). Skleera e kõvakest (välimine, fibroosne kiht) ja Choroidea – soonkest (sisemine, pigmenteerunud, vaskulaarne kiht) -> NH (strooma, melanotsüüdid, peritsüüdid) ja mesoderm – veresoonte endoteel) 72. Karva, hamba, rinnanäärme plakoodid – ektodermi (epiteel) ja mesodermi (mesenhüüm) vaheline interaktsioon,
annaabi.ee 
