Haistmisrakkude märgatav vähenemine haistmisepiteeli täielik asendumine hingamisepiteeliga Muud tekkepõhjused Kemikaalid klooriaurud, kaadmium, akrülaadid benseen, butüülatsetaat, formaldehüüd, värvilahustid Tööstustolm teraviljast, silikoonist, puuvillast, paberist, tsemendist, kivisöest, kroomist ja niklist Nina- või ajukasvajad ninas papilloomid, hemangioomid ja neuroblastoomid ajus meningeoom, hüpofüüsi- või otsmikusagarakasvaja Kaasasündinud anosmia > pärilik haistmissibulate ja juhteteede väärareng või puudumine Hormonaalsed häired > täpne mehhanism teadmata Ravimid (nt seenevastaseid toimeaineid sisaldavad preparaadid) ja suitsetamine Kaasnemine kesknärvisüsteemi haigustega Närvisüsteemi degeneratiivsed haigused-rakkude hävinemine haistmistuumas
kuulmisraskusi ja sellega seotud suhtlemisprobleeme. (Hays 2014:191-192). Kasvajatest esinevad FA haigetel kõige sagedamini pea ja kaelapiirkonna vähkkasvajad ning günekoloogilised kasvajad. Harvemini esinevad maksakartsinoomid, maksa adenoomid (neid kasvajaid peetakse healoomulisteks, kuid lõplik diagnoos selgub peale diopsia läbiviimist), ajukasvajad, neerukasvajad (Wilmsi kasvaja), söögitoru kasvajad, neuroblastoomid (kasvajad, mis takistavad närvikoe arenemist) ja rinnanäärme vähikoekasvaja. Kuigi FA ja tavapatsientide kasvajatel on sarnane mikroskoopiline pilt, on FA patsientidel vähkkasvaja esinemise sagedus, jaotus- ja kliiniline kulg erinevad ning seda asjaolu soovitatakse arvesse võtta kasvajate kontrolli all hoidmisel. (Hays 2014:271-275). Paljudel patsientidel tekib FA arenemisel lõpuks äge müeloidne leukeemia (AML). Seetõttu
annaabi.ee 
