Nõuab mõttetult, et kõik tegutseksid täpselt nii nagu tema. Või siis on tal vastumeelsus jätte üldse midagi teiste teha jätta. Painavate ja soovimatute mõtete või impulsside pealetung. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Anankastset isiksust on nimetatud ka osessiiv-kompulsiivseks ehk sundisiksuseks. (Allik etc 2003: 124). 11 Põhjused: Arvatakse, et anankastne isiksushäire tuleb neurobioloogilistest põhjustest. Seda ei omistata enam eriti perekonnaprobleemidega või õpitud käitumisega lapsepõlves. (PsychNet-UK 24.04.2007). Ravi: Seda isiksushäiret ravitakse psühhoteraapiaga, vajadusel paigutatakse patsient ka haiglasse. Ravimeid kirjutatakse juhul, kui inimesel esineb veel lisaks ka ärevust või depressiooni. On moodustatud ka eneseabi gruppe, mis on hea, kui spetsialisti abi pole kättesaadav ning see aitab ka teistel kontrollida inimese edusamme. (Long 24.04.2007).
ära liigitada. See on seotud küsimusega, kuidas emotsioonid tekivad ja arenevad. Edmund Rolls (1998). Ühes skaala otsas on ekstaas ning teises äärmuses on õudsutunne. Samuti tugev on kõrgendatud emotsionaalne kõrgolek ning selle peegelpildis on hirmutunne. jne Eesti tuntuim sellealane spetsialist on Jaak Panksepp, kes on uurinud baasemotsioone ja ajuringeid. Pankseppa teooria järgi on olemas neli neurobioloogilistest andmetest ja loomade käitumistest tulenevat dimensiooni. Esimene on uudistav süsteem ehk huvidimensioon – need närvisüsteemi osad, mis panevad looma olema ergas ja uudishimulik ning otsima uusi asju. Need, kellel on rohkem teamist keskkonnast ehk paremini arenenud huvidimensioon, on eeldus suurem leida soodsamaid keskkonnatingimusi. Teine on paanikasüsteem ehk seotuse süsteem, mis motiveerib otsima ning andma kaitset
annaabi.ee 
