Kolm esimest probleemide rühma on seotud õpilastega, õpilaste käitumisega. Neljas punkt on seotud õpetajaga, kui näiteks kõik rikuvad tundi on probleem õpetajas. Rogers (2011): 70-80% õpilastest on valdavalt mõistlikud, hoolivad, koostöövalmis ja käituvad tsiviliseeritult kui neile selles võimalus antakse. 10-15% õpilastest on häirivalt tähelepanu otsivad. 1-5% õpilastest ilmutavad sagedast ning ägedat kordarikkuvat käitumismustrit. Võivad esineda neurobioloogilise taustaga käitumishäired. Leiab, et õpetaja ei tohiks klassi ees küsida lapselt kõigi kuuldes, et miks sa nii käitud. Tuleks nt peale tundi rääkida paar sõna juttu (kutse tuleb öelda teiste kuuldes tavalise häälega). 16 Probleemne käitumine. Dreikurs (1982). Avastas, et on normaalne kui väline tugev kontrollkest ära kaotada, tekib suur segadus, sest lapsed pole harjunud kuulama oma sisehäält või ei oskagi veel.
sekkuda. esimesed 3 kategooriat seotud õpilase käitumisega. 4.kategooria kõige keerulisem, seotud õpetaja oskustega mitte õpetada/ korda hoida. Rogers (2011) 70-80% õpilastest on tõenäoliselt mõistlikud, hoolivad, koostöövalmis ja käituvad tsiviliseeritult kui neile selleks võimalus antakse 10-15% õpilastest on häirivalt tähelepanu otsivad 1-5% õpilastest ilmutavad sagedast ning ägedat kordarikkuvat käitumismustrit. (Võivad esineda neurobioloogilise taustaga käitumishäired) Probleemne käitumine. Dreikurs (1982): Käitumine on suunatud konkreetsele eesmärgile Üldiseks eesmärgiks on kuuluda sotsiaalsesse rühma/klassi vahendid ei pruugi olla normile vastavad, aga üldeesmärk olla klassi liige Eesmärk on käitumise ajandiks. (Käitumise taga olev aktiivne jõud, ka siis kui laps ise seda ei teadvusta.) Laste probleemse käitumise eesmärgid (Dreikursi järgi) - need on ära
annaabi.ee 
