näärmerakkudeni (multipolaarsed) o Vaheneuronid - sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel (bipolaarsed või multipolaarsed) o Neuron koosneb: rakukehast e. perikaarüonist (neurotsüüdist) Jätketest (närvikiud) Jätked jagatakse: dendriitideks (enamasti mitu) neuriidiks e aksoniks (alati üks) Akson algab aksoni koonusega (künkaga) ja lõpeb hargnenud närvilõpmetega Dentriitidel ja perikaarüonil on hulgaliselt sünapseid o multipolaarsed neuronid palju dentriite, üks akson (enamik neuronitest: seljaaju, peaaju, motoorsed neuronid) o bipolaarsed neuronid üks akson ja üks dentriit (vaheneuronid ajus, ganglionides)
Seepärast kombineeruvad söömisel maitse-ja haistmisaistingud segaaistinguteks. · Inimesel on 40...100 miljonit haistmisrakku, millede pinnal paikneb 6...12 umbes 0,3 m diameetriga ja 50...150 m pikkust aktiivselt liikuvat karvakest. · Liikumine soodustab nende kontakteerumist lõhnaainetega. Ühtlasi suurendab karvakeste olemasolu potentsiaalset kokkupuutepinda lõhnaainega 100...150 korda. · Haistmisrakud on neuraalset päritolu bipolaarsed meelerakud, mille tsentraalne osa läheb üle neuriidiks. · See põimub teiste samalaadsetega 15...20 haistmisnärviks. · Haistmis närvid sisenevad sõelluumulkude kaudu koljuõõnde ja lõpevad haistmissibulas · Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. · Lõhnaaine peab olema lenduv ja vees-lahustuv, see soodustab läbiminekut epiteeli katvast limakihist. · Lõhnaainete vastuvõtmine võib olla seotud sensori ehituse erinevustega. Sellisel juhul seotakse
annaabi.ee 
