nimetada? o Motoorne liikumine, lihased, liigesed PNS o Sensoorne vaimne o Interneuron ühendab o Pseudopolaarsed dendriit ja neuriit on arenemise käigus kattunud ühise kattega ja ei ole seega valgusmikroskoobis teineteisest eristatavad; o Unipolaarne üheainsa jätkega rakud, millel on nii dendriidi kui neuriidi ülesanne o Bipolaarne ühe dendriidi ja neuriidiga o Multipolaarne palju dendriite ja üks neuriit · Mille poolest nad erinevad? Neil on erinevad ülesanded ja asuvad erinevates ajupiirkondades. · Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Enamus neuroneid on sünnihetkeks olemas aga neuroneid tekib ka eluajal juurde ning uute närvirakkude juurde tekkimine on oluline õppimisvõimele ja mälule. 2. GLIIA. · Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?
Need rakud produtseerivad suurel hulgal plasmamembraani materjali, mis pakitakse spiraalselt ümber aksoni. Sellega isoleeritakse akson, mistõttu ta sarneneb oma omadustelt elektrikaablile. Iga kasvava jätke (akson või dendriit ehk neuriit) tipus on spetsiaalne laienenud struktuur - kasvukoonus. Sealt ulatuvad välja filopoodid (nagu sõrmed peaopesast). Kasvukoonus juhib kasvavat neuriiti vajalikus suunas. Sünaps on koht, kus närviraku neuriit puutub kokku teise närviraku neuriidiga, närviraku stroomaga või efektorelundiga. Elektrilise sünapsi puhul on ühenduskohad tihedad ning närviimpulss antakse edasi vahetult ning muutmata kujul. Keemilise sünapsi puhul on sünapsi poolte vahel sünapsi pilu, mistõttu närviimpulsi ei kanta edasi vahetult vaid selleks on vajalik kindel mediaatoraine. 30. Taimeraku ehitus ja sele eripära võrreldes loomse rakuga. Taimeraku diferentseerumise eripärad. Taimede mikropaljunduse põhimõte. Kattekude e. dermaalkude (e
Need rakud produtseerivad suurel hulgal plasmamembraani materjali, mis pakitakse spiraalselt ümber aksoni. Sellega isoleeritakse akson, mistõttu ta sarneneb oma omadustelt elektrikaablile. Iga kasvava jätke (akson või dendriit ehk neuriit) tipus on spetsiaalne laienenud struktuur - kasvukoonus. Sealt ulatuvad välja filopoodid (nagu sõrmed peaopesast). Kasvukoonus juhib kasvavat neuriiti vajalikus suunas. Sünaps on koht, kus närviraku neuriit puutub kokku teise närviraku neuriidiga, närviraku stroomaga või efektorelundiga. Elektrilise sünapsi puhul on ühenduskohad tihedad ning närviimpulss antakse edasi vahetult ning muutmata kujul. Keemilise sünapsi puhul on sünapsi poolte vahel sünapsi pilu, mistõttu närviimpulsi ei kanta edasi vahetult vaid selleks on vajalik kindel mediaatoraine. 30. Taimeraku ehitus ja sele eripära võrreldes loomse rakuga. Taimeraku diferentseerumise eripärad. Taimede mikropaljunduse põhimõte. Kattekude e. dermaalkude (e
annaabi.ee 
