probleemiks võimukandjate paljusus, pädevuse dubleerimine saksa ja eesti asutuste vahel ning asjaolu, et sageli ei teadnud oma võimupiire ja tegelikke ülesandeid keegi. Võitlus valitsemise ümber. Saksamaa oli totalitaarne riik, mida juhiti juhiprintsiibil. See ei välistanud isikutevahelisi lahkhelisid Hitleri lähikonnas: Rosenberg pidas end NSDAP välispoliitika ideoloogiks ja tundis end kõrvaletõrjutuna, kui pärast Neurathi lahkumist välisministri kohalt sai uueks välisministriks hoopis Ribbentrop. Hermann Göring (riigimarssal ja Saksa õhujõudude ülemjuhataja) taotles suuremat mõjuvõimu majandusvaldkonnas. Pidevalt tugevnes Himmleri positsioon: alguses oli ta vaid SS juht, seejärel tõusis Saksa Politsei juhiks ja siseministriks ning sõja käigus omandas üha suurema
probleem on pseudoprobleem, mis tuleneb mõistete loogika mittemõistmisest. Ei saa vastata küsimusele, kas vaim on olemas jne, sest need küsimused on mõttetud. Psühholoogilisi mõisteid tohib kasutada kui füüsikaliste väidete lühendeid. Väljaspool kasutamine on mõttetu. Sümptom ja protsess(Hempel). Tavaarusaam: protokoll-laused kirjeldavad väliseid sümptomeid, mis annavad märku vaimsetest protsessidest ja vaimsete protsesside toimumist saab järeldada sümptomitest. Neurathi analoogia: „kell käib valesti“ võtab kokku pikema keerulise jutu osutite liikumise kohta. Oleks absurdne öelda, et osutite liikumine on kella käimise sümptom, mis annab sellest ainult märku. Sama absurdne on öelda, et esitatud füüsikalised tingimused on üksnes valu sümptomiks, sest „Paulil on hambavalu“ võtab samamoodi kokku pikema keerulise füüsikalise jutu. Seega ei saa esitada vastuväidet, kus isikul on „sümptomid“, aga mitte protsess
annaabi.ee 
