teatud rakud ja piirkond on võimeline arenema KNS-ks: (induktsioon) blastopoor hakkab ülespoole liikuma ja ''ütleb'' dorsaalsele ektodermile, et see peab arenema KNS-ks; seejärel mood neuraalplaat - dorsaalne ektoderm pakseneb- ja sellest omakorda neuraaltoru. Neuraaltoru teke: - dorsaalne ektoderm pakseneb (mood neuraalplaat). - neuraalplaat hakkab sisse voltuma, mood neuraalvagu. (+neuraalvallid) - neuraalvallid saavad kokku ja mood epidermise ning neuraaltoru mood täpselt selle alla. Tulevase epidermise ja neuraaltoru vahele jääb neuraalhari. (neuraalvagu sulgub neuraaltoruks) Notochord- sellest areneb seljakeelik; annab signaale, embrüo arenguks vajalik. ANTERIO-POSTERIOORSE TELJE KUJUNEMINE: *Hox- geenid on erin geenisegmentides *Kesk- tagaaju piirkond on tugev signalisatsiooni tsenter. *Eesaju mood otsaju ja vaheaju (sellest areneb silma võrkkest)
füüsiliselt ja funktsionaalselt eristuvaks Neurulatsiooni läbivat embrüot kutsutakse neurulaks (ajutorulane) Primaarne neurulatsioon – neuraalplaadi rakud prolifereeruvad ja invagineeruvad, eraldudes pinnaektodermist ja moodustades neuraaltoru Algselt moodustub neuroektodermist silinderepiteeliga neuraalplaat (konvergentne ekstensioon) 35 Neuraalplaadi servaalad tihenevad ja moodustuvad neuraalvallid, samas keskmine osa süveneb U-kujuliseks struktuuriks, mida nimetatakse neuraalvaoks Neuraalvallid ühinevad (rullumise ja voltimise teel) ning tekib suletud silindrilaadne struktuur – neuraaltoru Neuraaltoru eraldub adhesioonimolekulide (E-kadh >N-kadh) toimel pinnaektodermist Neuraaltoru ühinemise käigus eralduvad neuraalharja rakud Sekundaarne neurulatsioon – mesenhümaalsed rakud agregeeruvad,
annaabi.ee 
