dünamomeetrite abil ja võib olla nii kontsentriline kui ka ekstsentriline Lihaste kontraktsioonijõudu määravad faktorid · Lihaste kontraktsioonijõudu iseloomustatakse maksimaalse pingega, mida lihased on võimelised erutumisel arendama · Lihase kontraktsioonijõud sõltub järgmistest teguritest: - lihaskiudude hulgast lihastes - lihase pikkusest (liigese nurgast) - neuraalsetest mõjudest - lihase füsioloogilisest ristlõikepindalast - lihase poolt luukangidele avaldatavast mehaanilisest toimest Biokinemaatilise paari vabadusastmete arv · Biokinemaatilise paari vabadusastmete arv sõltub liigese ehitusest ja liigist · Inimese liigesed ei võimalda normaalselt kulguliikumist ja seetõttu on biokinemaatilise paari suurim vabadusastmete arv kolm Liigeste liigid
eellasrakud? Märksõnad: neuroepiteeli rakud, radiaalgliia, basaalsed eellasrakud, basaalne radiaalgliia (mõtle ka sileda ja käärulise aju peale). Kesknärvisüsteemi neutraalsed eellasrakud - moodustavad aju eri osades erinevaid struktuure, nt välimise granulaarkihi väikeaju pinnal, kortikaalplaadi suurajus Suurajukoore, väikeaju ja seljaaju(neuraaltoru) histogenees (põhimehhanismid/tsoonid/eellasrakud) Suurajukoore histogenees - neuraalsetest eellasrakkudest tekkivad neuronid moodustavad kortikaalplaadi väikeaju histogenees - neuraalsed eellasrakud migreeruvad väikeaju pinnale, kus moodustavad granulaarkihi; ventrikulaartsoonist migreeruvad ka Purkinje rakud, gliia rakud seljaaju histogenees - tekib neuraaltorust, kus eristub valge- ja hallaine Kesknärvisüsteemi neuronite migratsiooni tüübid (radiaalne, tangentsiaalne migratsioon) radiaalne migratsioon - neuronid liiguvad risti ventrikulaarse pinnaga
eellasrakud migreeruvad oma positsioonidesse Purkinje neuronid sekreteerivad SHH, mis aitab granulaarrakkude arengule kaasa Purkinje neuronid moodustavad ca 100000 sünapsi teiste neuronitega Suurajukoore histogenees Imetajate suurajukoor koosneb evolutsiooniliselt uuemast 6-kihilisest neokorteksist ja vanemast osast 3-kihilisest allokorteksist (siia kuuluvad nt hippokampus ja olfaktoorne korteks) Ventrikulaartsoonis/subventrikulartsoonis paiknevatest neuraalsetest eellasrakkudest (radiaalgliia, vahelmised eellasrakud) tekkinud neuronid moodustavad kortikaalplaadi Neokorteksi areng jätkub uute neuronite tekkega, mis okupeerivad kortikaalplaadist järjest pealepoole jäävaid kihte Kihid II-VI on ajukoores tekitatud “seest-välja” mudeli alusel Neuronid, mis on tekkinud varem paiknevad alumistes kihtides ja hiljem sündinud migreeruvad radiaalgliia jätkeid pidi pindmistesse kihtidesse Neokorteks:
annaabi.ee 
