-osaleb glükogeeni ja lipiidide ainevahetuses, samuti närvikoe ioonse koostise reguleerimises -võtab osa mediaatorite metabolismist -sünapse ümbrisevad gliiarakud on võimelised: endasse võtma ja sünaptilisse punga tagasi andma mitmesuguste mediaatorite laguprodukte või mediaatoreid endid. -neurogliia rakud toimivad elektrilise ja mehhaanilise isolaatorina. -mikrogliotsüütidel on fagotsütoosivõime närvikoe laguproduktide suhtes ja vajadusel muutuvad nad neuraalseteks makrofaagideks -neuronite hävimise korral vohab neurogliia(eriti astrotsüüdid)difuusselt(glioos) või moodustub glioossearmi -astrotsüütidesüntsüütium mõjutab Ca2+ ja glutamaadivabastamise kaudu neuronite elektrilist aktiivsust. Närvikoe katted Perifeerses närvisüsteemis katab müeliinkiu telgsilindrit siseminelipiidne müeliintupp ja välimine lemmotsüütidest neurilemm ehk Schwanni tupp. Kesknärvisüsteemis on Schwanni tupe asemel oligodendrogliia rakud.
NE rakud on polariseeritud, s.t neil on olemas nii apikaalne kui ka basaalne osa. Neuraaltoru ventrikulaarsel (valendikupoolsel) pinnal on NE rakud omavahel ankurdatud tiheliiduste ja adherentsete liidustega (NE apikaalne osa) ning basaalses osas integriinide kaudu pehmekesta (pia mater) pinnal oleva basaalmembraaniga Interkineetiline tuumade migratsioon – Iseloomulik neuroepiteeli ja radiaalgliia rakkudele Neurogeneesi alguses NE rakud muutuvad teist tüüpi neuraalseteks eellasrakkudeks, mida nimetatakse apikaalseteks radiaalgliia rakkudeks (aRG) aRG rakud on neuraalsed eellasrakud enamikule neuronitele ja makrogliiale (oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid) kesknärvisüsteemi arengus Mööda aRG jätkeid toimub „vastsündinud“ neuronite migratsioon 67. Suurajukoore, väikeaju ja seljaaju(neuraaltoru) histogenees (põhimehhanismid/tsoonid/eellasrakud) Neuraaltoru histogenees: Ventrikulaartsoonis (luumenipoolses) jagunevad aRG rakud annavad
annaabi.ee 
