geenide kromatiinile, värbab kromatiini modifitseerivaid valke- püsiv neuraalsete geenide repressioon. • Neuroni eellase differentseerumine neuroniks: REST represseeritakse. Gliogenees. Neuronite eellasrakud lülituvad sünnieelses arengufaasis ümber astrotsüütide eellasteks. Shh, ja Notch -> Sox9 ja NF1A transkriptsioonifaktorid. Küpsed astrotsüüdid jagunevad ajukoes edasi -> arvu suurenemine. Perifeersete närvide Schwanni rakud tekivad neuraalharjast. Neutraalhari. Ajutine multipotentne rändav rakupopulatsioon. Moodustub neuraaltoru voltidest. Neuraalharja rakkudest moodustuvad: perifeersete ganglioonite neuronid ja gliia; soolestiku närvisüsteem; naha pingmentirakud; näo ja kael luud, kõhred; aordi ja kopsuarteri eraldamine; paljude organite sisekude. Keha neuraalharja rakkude kaks migratsiooniteed: selgmiselt, epidermise ja dermise vahel - melanotsüüdid; kõhtmiselt läbi sklerotoomi. Kõhtmiselt migreeruvad neuraalharja rakud
Neuraalhari, selle liigendus ja saatus Neuraalhari on väga ajutine struktuur neuro- ja pinnaektodermi vahel. Kui neuraalne ektoderm sulgub neuraaltoruks, siis hakkavad neuraalharja rakud migreeruma erinevatesse kehaosadesse. Neuraalharja rakud on pluripotentsed ning nende saatus (diferentseerumine) on determineeritud keskkonna poolt, kuhu vastav rakk migratsioonil satub ehk siis parakriinsete faktorite poolt, mida sekreteerivad naaberrakud. Neuraalharjast tekivad sensoorsed ja autonoomsed neuronid, Schwanni rakud, melanotsüüdid, kromafiinrakud ja hambadentiin. Neuraalhari on liigendatud selle põhjal, mis piirkonna rakkudest edasi saab. Pea neuraalharja rakkudest arenevad näokolju, tüümus, hamba odontoblastid, sisekõrv. Keha neuraalharja rakkudest arenevad pigmenti sünteesivad melanotsüüdid, dorsaal- ja sümpaatilised ganglionid, neerupealse säsiosa, närvikogumikud ümber aordi. Ristluu neuraalharjast tekivad
sünapse elimineeritakse aksonite taandarenemise ja tagasitõmbumise teel Võimendub aksonite müeliniseerumine 69. Kuidas toimub epidermise (marrasknahk) areng? (epiderm, periderm, keratinotsüüdid, basaalkiht, sarvkest) Dermis: Paraksiaalse mesodermi päritolu somiidi osast - dermatoomist pärinevad seljaosa pärisnahk e. dermis, ka mõned lihasrakud, pruun rasvkude. Ülejäänud dermis (peapiirkond ja kõhtmine osa) pärineb külgplaadi mesodermist ja neuraalharjast Algselt ühekihiline pinnaektoderm, hiljem kahekihiline epidermis: välimine kiht moodustab ajutise peridermise ja sisemine kiht basaalkihi (sisaldab epidermaalseid tüvirakke) 40 Alates 3. kuust kolmekihiline: peridermaalsed rakud, vahelmised rakud ja mitootiliselt aktiivsed basaalsed rakud Hiljem mitmekihiline epidermis. Peridermise rakud lähevad apoptoosi ja eralduvad amnioni vedelikku
marrasnaha ja pärisnaha interaktsioonide tõttu tekivad paksendid, mis on lisastruktuurid, nagu nääiteks juuksed, soomused, hambad, suled, higinäärmed jne Silma areng (läätse ja reetina moodustumine, läätseplakood- läätsevesiikul-lääts vs silmavesiikul-silmakarikas-reetina; nende struktuuride omavaheline induktsioon; lääts, reetina, vikerkest ja sarvkest, ripskeha ja nende struktuuride päritolu (nt kas pärit ektodermaalsest plakoodist, neuroektodermist/neuraaltorust, neuraalharjast, mesodermist/mesenhüüm) Läätse moodustamine - optiline plaktood moodustab läätse vesiikuli, mis areneb läätseks. Reetina (võrkkesta) moodustumine - arenev lääts signaliseerib parakriinselt (FGF) silmakarikarakke arenema reetinaks. Vikerkest - tekib neuraalharja ja silmakarika neutoektodermi rakkudest. Sarvkest - moodustatakse pinnaektodermist läätsevesiikuli indutseerimise tõttu. Ripskeha - ripskeha toodab vesivedelikku, mis täidab silma eeskambri.
annaabi.ee 
