Freudeism-tekkis 20.sajandi alguses, alusepanijaks austria psühhoterapeut Sigmund Freud(1856- 1939). Freudi järgi on inimest ajendavaks jõud tungid(instinktid): 1. Eluinstinkt,mis samastub põhiliselt suguinstinktiga(-tungiga) e Libidoga 2. Surmainstinkt e hävitamise instinkt(-tung) e Thanatos Inimese kogu vaimuelu kujutab endast nende kahe vastandliku jõu võitlust.Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks:"tema"(id),"mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) Neufeudistid-pöörduvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Alfred Adler näiteks peab liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahet vägevusele, mis määrab kogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsustunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsuskompleksi
Freudeism-tekkis 20.sajandi alguses, alusepanijaks austria psühhoterapeut Sigmund Freud(1856- 1939). Freudi järgi on inimest ajendavaks jõud tungid(instinktid): 1. Eluinstinkt,mis samastub põhiliselt suguinstinktiga(-tungiga) e Libidoga 2. Surmainstinkt e hävitamise instinkt(-tung) e Thanatos Inimese kogu vaimuelu kujutab endast nende kahe vastandliku jõu võitlust.Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks:“tema“(id),“mina“ (ego) ja „ülemina“ (super-ego) Neufeudistid-pöörduvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Alfred Adler näiteks peab liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahet vägevusele, mis määrab kogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Vägevuspüüde vastandiks on 7 alaväärsustunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest