Elusäde Laagri kirjeldus: lk 4, 6, 53. 99-100 Krematoorium: lk 173, 175, 124 Väike laager: 13 Tegelaste kirjeldus: · 509- lk 306 · Karel- lk 14, 299-300 · Ahasveerus- lk 14 · Berger- lk 14, 15, · Leo Lebenthal- lk 15 · Bucher- lk 18, 75 · Neubauer- oli Obersturmbannführer. Tal oli all linnas maja, kus elasid ta naine Selma ning tütar Freya. Lõpuks nad põgenesid, sest Neubauer ei võtnud neid üles laagrisse, kus oleks olnud ohutum ning Neubauer ei põgenenud koos nendega ja sõja lõppedes leiti ta üles ning viidi samasse laagrisse tööd tegema. Kuidas vangid surid: lk 9 Moslemid: lk 54 Sõda: lk 57 Linna pommitati mitu korda. selle käigus hävisid ka mitmed Neubaueri ettevõtted. Vangid tahtsid vastu hakata ja kogusid selle jaoks relvi, et kui tuleb õige aeg, siis rünnata. Lk 133-134 Vahepeal tuli uus transport
Teose lõpp on samuti avatud koonduslaagrist välja saanud vangid Bucher ja Ruth istusid maha jäetud maja ukseavas ja sõid, teadmata mis edasi saab. Struktuuris väljendub vastandus alguses ebanormaalsus (peksmised jne) lõpus vabadus Teos kui struktuurne tervik Sissejuhatus: Vang 509 oli laagriplatsil kui linna pommirünnakud tabama hakkasid, vang Lohmann hakkas surema ja soovis oma kuldhamba kaaslastele jätta, et nemad saaksid selle vastu toitu. Neubauer sõitis koju, et näha, kas tema naine ja tütar on pommitamises ellu jäänud Teos kui struktuurne tervik Haripunkt: vang 509 valiti välja "nuumamislaagrisse" minekuks, kuid ta keeldus allkirja andmast, sai selle eest karistada, teda piinati, ei antud süüa ega juua, kuid ta jäi kõigist raskustest hoolimata ellu. Pööre: 509 vahetas oma riided surnud vangiga ära ja lasi end surnuks kuulutada. Teos kui struktuurne tervik Lõpplahendus: saabuvad Saksamaa liitlased
enne teinud pea 400 aasta jooksul. Looduslähedasele ja realistlikule maailmavaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv vool. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. Postimpressionistide kunst on justkui vahelüli vana ja niinimetatud moodsa kunsti vahel (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005 Mariliis Neubauer). 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku) (http://www.paideyg.ee). Teine sageli kasutatav mõiste on
1991. 5. Friedman, L. American Law. London 1984. 6. Friedman, L. A History of American Law. A Touchstone Book. N.Y. 1985. 7. Gates, J.B., Johnson, Ch.A. The American Courts. Texas 1991. 8. Ginter, J. Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem.I. Trt. 1996, lk 70-77; 77-84. 9. Glendon, M.A. jt. Comparative Legal Traditions. 1994. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES, sobib ka 1985.a. väljaanne), pp 438-jj 10. Major, W.T. Basic English Law. London 1990. 11. Neubauer, D.W. Judicial Process: Law, Courts and Politics in the United States. California 1991. 12. Zander, M. The Law-Making Process. London 1995. 13. Zweigert, K., Kötz, H. An introduction to Comparative Law. Oxford 1998, pp 63-180- 237; 238-275. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES) 14. Wasby, S.L. The Supreme Court in federal Judicial System. Chicago 1989. 15. , . . Moa 1989. 2
annaabi.ee 
