Tallinna Tehnikakõrgkooli rahavoogude aruanne näitab erinevaid aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimise rahavoogudeks. Rahavood põhitegevusest kahte aastat võrreldes väga palju ei muutunud. Kui 2012. aasta korrigeeritud tegevustulem oli -5373366€ siis 2013. aastaks tõusis see -5310984€’le. Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus oli aastal 2012 -12975€ ja aastal 2013 36051€. Kõige rohkem muutus põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus, mis vähenes -517451€’lt -251909€’le, mis tähendab 51,3% vähenemist. Rahavood põhitegevusest kokku langesid -5903792€’lt -5526842€’le. Rahavood investeerimistegevuses kokku muutusid -2092119€’lt -658305€’le, mis näitab, et investeeringud langesid aastaga 68,5%. Rahavood finantseerimistegevusest kokku suurenesid 5837431€’lt 6137508€’le.
tulemusena loodud väljundist jääb osa tarbimata (säästetakse), siis lisandub see osa olemasolevale majanduslikule rikkusele. Niisugune on kõige lihtsam side sissetuleku ja rikkuse vahel. Kui sissetulek on suurem kui tarbimine, kasvab rikkus automaatselt ja vastupidi -- kui tarbitakse rohkem kui on sissetulekuid -- rikkus väheneb. Säästmine on sissetuleku tarbimisest loobumine ja selles mõttes negatiivne tegevus. Säästuga seostub investeerimine. Investeering on rikkuse netomuutus (kasv). Rikkus on alati midagi reaalset. Inimese "investeeringute portfelli" kuuluvad mitmesugused nõuded, mis võimaldavad talle sissetulekuid edaspidi. Inimene koostab oma investeeringute portfelli arvestades riske ja kannab ise vastutust rikkuse säilimise ja suurenemise eest. Riiklikud investeeringud on aga poliitilised otsused. Riigirahanduse seisukohast lähtudes on alljärgnevalt iseloomustatud valitsuse, kodumajapidamiste ja firmade kooseksisteerimist majanduses (vt. joonis 2.4.).
annaabi.ee 
