AG-st välj. gaasidega Q2, 2). Kütuse kemiliselt mittetäielik põlemine Q3, 3). Meh. Mittetäielik põlemine Q4, 4). AG välisjahtumiskadu Q5, 5). Räbu füüsikalise soojusega Q6. Q1- kasulikult kasut. soojus. Qkt=Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6. q1+q2+q3+q4+q5+q6=100%, q1=k=100-q2-q3-q4-q5-q6 - kaudne soojusbilanss, siis kui on kaod maha lahutatud. Hk=Qkas/B•Qa t•100% - otsebilansi brutokasutegur. ηk=0,7, järelküttepindadega k=0,88…0,93. Brutokasutegur ei arvesta energiakulu enda tarbeks. Netokasuteguri puhul tuleb brutokasutegurist maha võtta elektriline- ja soojuslikomatarve. Otsese soojusbilansi järgi määratakse katla kasutegur sooja vee saamiseks kulutatud ning koldesse antud üldise soojushulga suhtena Vv on katelt läbiva vee kulu m3/s, ρk on vee tihedus
k=0,7, järelküttepindadega k=0,88... ristlõigu n pikkuse suhete piirväärtust 0,93. Brutokasutegur ei arvesta energiakulu enda Q=D1 (h´1 cp1 t´´1)= D2 (h´´2 cp2 t´2) Keskmine temp. limt/n=t/n=gradt[K/m]. Soojuse levikut iseloom. lang oleneb sellest, millise suunaga on tegemist. tarbeks. Netokasuteguri puhul tuleb brutokasutegurist Soojusvooluga ja tähist.Q[W]. Soojusvool on Eristatakse kahte suunda: Pärivoolusuund ja maha võtta elektriline- ja soojuslikomatarve. levisuunas risti olevat pinda ühes ajaühikus läbiv Vastuvoolusuund. Vältimaks soojusvaheti liigset 43.Soojuse transformatsioon. Aurukomptressor. soojushulk Q
Kütuse kemiliselt mittetäielik põlemine Q3, 3). Meh. Mittetäielik põlemine Q4, 4). AG välisjahtumiskadu Q5, 5). Räbu füüsikalise soojusega Q6. Q1- kasulikult kasut. soojus. Qkt=Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6. q1+q2+q3+q4+q5+q6=100%, q1=k=100-q2-q3-q4-q5-q6 - kaudne soojusbilanss, siis kui on kaod maha lahutatud. Hk=Qkas/B•Qat•100% - otsebilansi brutokasutegur. ηk=0,7, järelküttepindadega k=0,88…0,93. Brutokasutegur ei arvesta energiakulu enda tarbeks. Netokasuteguri puhul tuleb brutokasutegurist maha võtta elektriline- ja soojuslikomatarve. 21. Kaasaegse veetorukatla ja gaasitoru katla põhimõtteskeem
muujaoks Q2.......Q6-soojuskaod Q2- soojuskadu katlast lahkuvate kuumade gaasidega Q3- keemiline põlemiskadu. Q4- mehaaniline põlemiskadu. See esineb tahkete kütuste põlemisel kus tekib tuhk/räbu ja kui tuhaproovis esineb süsinik. Q5- katlavälis jahtumiskadu. Q6-see kadu esineb ainult tahkete kütuste põletamisel. Soojuskadu slaki ja tuha füüsikalise soojusega. Q1+q2+q3+q4+q5+q6=100% Q1= brutto=q1=100-(q2+q3+q4+q5+q6)% bruttokasutegur netokasuteguri saame kui brutost lahutame q omatarbe neto=brutto- ot Hoonete sisekliima ja selle kujundamise alused · Niiske õhu omaduse ja parameetrid Niiske õhk kujutab endast kuiva õhu ja veeauru e niiskuse mehhaanilist segu. Järelikult niiske õhk on gaaside segu, mis koosneb kuivast õhust ja veeaurust. Kuivõhk koosneb: lämmastik(N2) 75,54%massiprotsenti ja mahuprotsessidest 78,08%; O2 =20,95%; Ar=0,93% ; CO2=0,04%. Peale nende on õhus veel väga vähe neooni, klüptooni ja muid gaase
Katla kasutegur (brutokasutegur ei arvesta energiakulu omatarbeks) kaudse bilansi järgi aga: k = 100 - q 2 - q3 - q 4 - q5 - q 6 6-7 q2 - soojuskadu katlast lahkuva põlemisgaasiga; %, q3 - soojuskadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest; %, q4 - soojuskadu mehhaaniliselt mittetäielikust põlemisest, %, q5 - soojuskadu katla välisjahtumisest; %, q6 - soojuskadu räbu füüsikalise soojusega; %. Katla netokasuteguri leidmiseks tuleb brutokasutegurist maha võtta katla soojusliku qots ja elektrilise qote omatarbe osad. kn = k - ( q ots + q ote ) 6-8 Harilikult ei ületa omatarbe (õhu ventilaatori, pumpade jne) osa gaasi ja õlikatelde puhul 0,3-1%, mida suurem katel seda väiksem protsent. Katla kasutegur osalisel koormusel erineb tema kasutegurist nominaal koormusel. Katla koormuse vähenemisel alla nominaalkoormuse väheneb teataval määral kadu
annaabi.ee 
