Toidu brutoenergia all mõistetakse söödud toidu koguenergiat seeduva energia arvutamiseks lahutatakse brutoenergiast roojas sisalduv energia. Seeduva energia osa toidu koguenergiast sõltub toidu iseloomust: 90% tärklise ja vaid 40% koresööda puhul. Metaboliseeruva energia hulk saadakse, kui brutoenergiast lahutatakse rooja, uriini ja käärimisgaaside energiasisaldus. Mäletsejalistel on vastavad protsendid 30, 5 ja 8. Seega moodustab metaboliseeruv energia neil alla 60 % brutoenergiast. Netoenergiaks nimetakse seda osa energiast, mida loom kasutab elutegevuse säilitamiseks, toodanguks (liha, piim, munad jne.) ning mehhaaniliseks tööks. Netoenergia saame, kui lahutame metaboliseeruvast energiast keha termoregulatsiooniks kuluva osa 70) Kehatemperatuur ja termoregulatsioon. Hüper- ja hüpotermia tagajärjed. Kehatemperatuur Koduloomade kehatemperatuur rektaalselt mõõdetuna on keskmiselt 38-39º C, lindudel aga 40-42ºC. Kõrgem
Toidu brutoenergia all mõistetakse söödud toidu koguenergiat seeduva energia arvutamiseks lahutatakse brutoenergiast roojas sisalduv energia. Seeduva energia osa toidu koguenergiast sõltub toidu iseloomust: 90% tärklise ja vaid 40% koresööda puhul. Metaboliseeruva energia hulk saadakse, kui brutoenergiast lahutatakse rooja, uriini ja käärimisgaaside energiasisaldus. Mäletsejalistel on vastavad protsendid 30, 5 ja 8. Seega moodustab metaboliseeruv energia neil alla 60 % brutoenergiast. Netoenergiaks nimetakse seda osa energiast, mida loom kasutab elutegevuse säilitamiseks, toodanguks (liha, piim, munad jne.) ning mehhaaniliseks tööks. Netoenergia saame, kui lahutame metaboliseeruvast energiast keha termoregulatsiooniks kuluva osa 70) Kehatemperatuur ja termoregulatsioon. Hüper- ja hüpotermia tagajärjed. Kehatemperatuur Koduloomade kehatemperatuur rektaalselt mõõdetuna on keskmiselt 38-39º C, lindudel aga 40-42ºC. Kõrgem
annaabi.ee 
