teenuste netoeksport oli 50 miljardit eurot, otsesed välisinvesteeringud Soomest Eestisse olid 60 miljardit eurot ja Eestist Lätti 20 miljardit eurot. Tallinki aktsiatesse investeerisid Soome investorid 5 miljardit eurot (nad omandasid alla 10% selle firma aktsiatest). Kirjeldage jooksva konto ja kapitali ning finantskonto bilanssi ning muutusi välisvaluutareservides. Exp=200+50=250 Imp=250+100=350 Kaubandusbilanss=-100 Teenuste netobilanss = 50 Jooksev konto = -100+50=-50 Kapitali- ja finantskonto Investeeringud riiki = 60+5=65 Investeeringud riigist = -20 KK saldo = 45 Muutused välisvaluuta reservides = -50+45 = -5 Reservid vähenesid 5 miljardi euro võrra. 4. Riigis on järgmine tarbimisstruktuur: toidukaupadele kulus 40% keskmise leibkonna sissetulekust, tööstuskaupadele 25%, eluasemekulud moodustasid 15%, autokütusele kulus 5% ning muud kulud olid 15%. Aasta jooksul
72. Vahetuskurss – on ühe valuuta hind, väljendatuna teises valuutas 73. Finantskonto- Kapitali- ja finantskonto - see osabilanss kirjeldab erineva tähtajaga aktivatega (näiteks kohalikesse ettevõtetesse tehtud pikema perioodi investeeringuid) ja mitmesuguste majandusüksuste laenamisega (näiteks riigilaenud ja omavalitsuste laenud) kaasnevaid finantsvoogusid. Sellel kontol tuuakse välja otseinvesteeringute netobilanss, portfelliinvesteeringute ja teiste investeeringutega seotud tehingud 74. Riigi puhul deebet/kreedit - Riigi maksebilansi koostab keskpank. Maksebilansi koostamisel kasutatakse kahekordset raamatupidamist, st kõik tehingud kirjendatakse deebeti ja kreeditina. Antud riigi seisukohalt kajastuvad deebetis tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja ning kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riiki sisse
Fikseeritud vahetuskurss aitab vähendada vahetusriski. 72. Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna teises valuutas 73. Finantskonto- Kapitali- ja finantskonto - see osabilanss kirjeldab erineva tähtajaga aktivatega (näiteks kohalikesse ettevõtetesse tehtud pikema perioodi investeeringuid) ja mitmesuguste majandusüksuste laenamisega (näiteks riigilaenud ja omavalitsuste laenud) kaasnevaid finantsvoogusid. Sellel kontol tuuakse välja otseinvesteeringute netobilanss, portfelliinvesteeringute ja teiste investeeringutega seotud tehingud. 74. Riigi puhul deebet/kreedit - Riigi maksebilansi koostab keskpank. Maksebilansi koostamisel kasutatakse kahekordset raamatupidamist, st kõik tehingud kirjendatakse deebeti ja kreeditina. Antud riigi seisukohalt kajastuvad deebetis tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja ning kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riiki sisse. Eksport, dividendide ja
annaabi.ee 
