näevad teise teadet kohe pärast selle sisestamist ja reageerivad vahetult . Asünkroonne suhtlus vastandub sellele, suhtlejad võivad internetis olla juhuslikel eri aegadel. Teate nägemine ja sellele reageerimine võib toimuda millal tahes. Netisuhtluse keelt mõjutavad tegurid ● Anonüümsuse määr ja avalikkuse/privaatsuse suhe. ● Tehnilised võimalused. ● Suhtlejate rollid. ● Suhtlejate üldine sotsiaalne taust ja suhtlusvõimekus. Millised on netisuhtlusega kaasnevad probleemid? ● Vastutus oma tegude eest, interneti puhul jääb inimestele tihti mulje anonüümsusest. ● Keelekasutuse piiride hägustumine. Internetis pannakse suulist suhtlust kirja ning seega on kirjutamise ja kõnelemise tähenduspiir nihkunud, kirjutamine ei esinda enam ainult reeglipõhist normeeritud keelevarianti. Kasutatud allikad ● http://www.oppekava.ee/index.php/Link_33._ Eesti_netikeele_olulisi_jooni ● http://arvamus.postimees.ee/2622918/tiit-
hierarhiseerita nagu nt murdeid). 2 Eesti keeleteaduses on kasutatud varem suuresti samasugust mõistet funktsionaalstiil (vt nt Erelt jt 2007). 3 Eesti murrete kohta vt Pajusalu jt 2009. 4 Hennoste 2000a esitab liig,nduse milles ei ole arvesse võetud netisuhtluse uuendusi. Seal on viidatud Biber 1995: 718; Biber 1988: 3031; 1994: 4041; Chesire 1992: 324326; Chrystal, Davy 1969: 6091; Montgomery 1995: 105133; Trudgill 1992: 62, 72; Wardhough 1996: 4851. Netisuhtlusega arvestab Hennoste 2009 ja sellest osalt erinevalt Hennoste, Pajusalu 2013. Netisuhtluse enda tüpologiseerimise kohta vt Herring 2007. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |3 Järgnevalt seisame kahe küsimuse ees: millised on suulise ja kirjaliku keele kesksed erinevused ja millest need erinevused tulevad? Suulise ja kirjaliku keele põhierinevused Mille poolest suuline ja kirjalik keel erinevad ja mille poolest nad sarnanevad
annaabi.ee 
