Netisuhtlus ja -keel Netikeel Netikeel on arvutisuhtluses kasutatav keel. Internetisuhtluse keelt võib defineerida kui interneti vahendusel toimuvas mis tahes suhtluses kasutatavat keelt. Internet võib näida tavasuhtlusega võrreldes mõneti piiratum, näiteks jääb netisuhtluses enamasti puudu võimalus näha teise inimese žeste või hääletooni. Samas on internetikasutajad nutikad, luues kitsastes oludes leidlikke isemoodi suhtlusviise. Netisuhtluse tüübid 1) üldmeedia (internetti kandunud ajakirjandus, interaktiivsed kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk veebipäevikud; mikroblogimine: mobiili abil internetti postitatavad lühiteated, nt Twitter; avalikud foto- ja videokogud); 3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk jt; virtuaalreaalsused ja mängumaailmad; jututoad; ka e-post); 4) grupis...
Veel enam, on toimunud küll pisike, aga siiski oluline pööre eriti lõunaeesti murrete kasutamises. Aga suuline keel ja murre ei ole eesti keele saatuse võti siin ja praegu. Selleks on netisuhtluses kasutatav keel, täpsemalt üks osa sellest. Internett ja arvuti on aga esimesed tehnilised vahendid peale kirjutamise leiutamist, mis on muutnud ja üha muutmas põhjalikult meie keelepilti. Kuigi mõned uurijad kõnelevad nüüdki veel ühtsest netikeelest, on selge, et midagi sellist pole olemas. Netis kasutatakse paljusid erinevaid allkeeli ja nende variante, mis üksteisest radikaalselt erinevad. Selle üheks nurgaks sobib täiesti tavaline suuline keel, mida me kasutame kasvõi Skype'iga kõneldes. Selle teiseks nurgaks on täiesti tavaline normkirjakeel, just selline, nagu me paberil oleme harjunud nägema. Aga netikeeles on üks osa, mis on täiesti uus ja väga oluline. See on kirjalike spontaansete netidialoogide keel, mida
annaabi.ee 
