1. 325 esimene oikumeeniline kontsiil Nikaias määras Nikaia usutunnistuse, pandi paika ülestõusmispühade kord need ei tohi olla juutide paasapühadega samal ajal. Õigeusukirik ei tunnista gregoriaanlikku kalendrit, sest selle järgi võisid lihavõtted sellele ajale langeda. 2. 381 teine oikumeenilline kontsiil Konstantinoopolis võitles samuti ariaanluse vastu 3. 431 kolmas oikumeeniline kontsiil Efesoses kirik võttis suuda nestoriaanluse vastu. Nestor väitis, et Jeesus sündis inimesena ja jumalik alge läks temasse alles hiljem. See tähendab, et Neitsi Maarja ei olnud tegelikult jumala sünnitaja. Kirikukogu mõistis nestoriaanluse hukka, aga see levis Aasias. 4. 451 neljas oikumeenline kontsiil Halkedonis võitles monofüsiitide vastu, kes väitsid, et jumalik alge võitis Jeesuses inimliku alge. Armeenia kirik tunnistab tänapäevani monofüsiitlust. 5
381 ariaanlus ketserluseks. Õpetuse lõi Aleksandria presbüter Areios. Kaheksa esimest oikumeenilist kirikukogu. Need olid juhtivate vaimulike vaidlused õige õpetuse üle, nendel töötati välja dogmad. 1. 325 Nikaias määrati ülestõusmispühade kord; 4 patriarhaati on võrdsed; Athanasiuse õpetus kolmainsusest kuulutati õigeks. 2. 381 Konstantinoopolis kuulutati ariaanlus ketserluseks. Võideldi ketserluste vastu. 3. 431 Effesoses nestoriaanluse (Kristusel oli inimlik ja jumalik alge) vastu. 4. 451 Chalkedonis monofüsiitluse (Kristuse Jumalik pool allutas tema inimliku poole) vastu. Konstantinoopoli patriarh vaidlustas paavsti ülemvõimu kirikus. 5. 553 Konstantinoopolis nestoriaanluse vastu. 6. 680-681 Konstantinoopolis tegeleti dogma kristluse alusega. Mõisteti hukka monoteleetiline õpetus (Kristusel kaks loomust, vaid üks tahe tegelt kaks tahet)
annaabi.ee 
