hõbedasulfiidikihiga.Kõige rohkem, üle tuhande tonni aastas tuuakse hõbedat maapõuest välja Peruus, Mehhikos, Kanadas ja Ameerika-Ühendriikides. Olulised hõbeda tootjad on ka Austraalia, Prantsusmaa ning Lõuna-Aafrika Vabariik. Argentina, mis on saanud oma nime hõbeda ladinakeelse nimetuse (argentum) järgi, jääb keskmiselt sajatonniste aastatoodanguga üsna tagasihoidlikule kohale, tahapoole isegi Rootsist ja Norrast. Venemaa tuntuimad leiukohad asuvad Siberis (Altais ja Nertsinski ümbruses), Uurali mägedes ning Kaug-Idas. Rikas on hõbeda poolest ka Kesk-Aasia. Keskne koht selle halja metalli tootmise ajaloos on Hispaanial. Juba II aastatuhande lõpul e.Kr. rajasid foiniiklased sinna kaubanduskoloonia ja leidsid ka kohalikku hõbedat, mida sealt veeti kõigisse Vahemeremaadesse. Hispaania hõbedakaevandustes olevat sel ajal töötanud üle 40 000 orja, kes suutsid oma isandatele iga päev üle anda rohkem kui sada kilo hõbedat
Nad läksid, vallutasid ja pöördusid tagasi. central asia ja middle east jäi nende kätte, aga läksid tagasi. Isolatsionism ehk nad piirdusid sellega, mis oli nende käes. Hiina jäi sinna kus ta oli. Hiina tuleb maailmakaardile tänu oopiumi sõdadele 1839 -62. Sisu: euroopa riigid jõuga püüavad murda sisse hiinasse oma kaupa ja sealt välja vedada kaupa. kakeldakse meelemürgi välja ja kätte saamise õiguse pärast. Sellega hakkab hiina ahistamine. põhja poolt ahistab venemaa 1689 Nertsinski leping mille alusel hiina ja venemaa piir läheb baikali järve põhjast - Esimene hiina ja venemaa piir. Sõlmitakse 1858 teine põhileping, mis läheb baikali lõunatipust, mis on Aiguni leping, mis hiina ütleb, et on peale surutud. Hiina rahvavabariigi liidrid deklaleerisid, et 1840. aastast - 1911. a. on hiinale peale surutud umbes 250 rahvusvahelist lepingut, millega hiina ei lepi. Kaasaegse hiina tekkimisel oli tema esimene lähenemisnurk, et teised maailmas on teinud talle liiga
Siberi koloniaalne hõivamine jätkus: 1610. aastal jõudsid kasakad Jenissei suudmesse, 1645. aastal Vaikse ookeani rannikule, kuhu esimese Vene kindlustatud asulana (ostroog) rajati Ohhotsk. 1648 purjetas kasakas Semjon Deznjov esimese eurooplasena läbi Beringi väina. Sellega oli Vene koloniaalvõim jõudnud Siberi idapoolseima punktini. Lõuna suunas jõudis Vene kolonisatsioon Mandzuuriasse, kus tekkis huvide konflikt Hiina võimudega. 1689. aastal jesuiitide vahendusel sõlmitud Nertsinski lepinguga tuli Vene kolonistidel Amuurimaalt taanduda ning Vene-Hiina piiriks määrati Stanovoi mäeahelik. Venelased said Hiinas kauplemisõiguse. Siberi ja Kaug-Ida koloniseerimine oli aeglane, kuid järjekindel protsess. Kohalik elanikkond maksustati karusnaha andamiga. 17. saj. andis karusnahakaubandus tervelt kolmandiku kogu Vene riigi sissetulekust. Seetõttu hoiduti põlisrahvaste ning nende traditsioonilise eluviisi hävitamisest.
annaabi.ee 
