3) Taimestik (pilt nr. 4) Inimesed vahemerelises vööndis Mida Vahemere maad pakuvad (pildid nr. 5 ja 6) Pildid Kasutatud materjalid Asukoht Vahemereline põõsastik ja mets levib 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. See levib paikades, kus on soe, päikseline ja kuiv suvi ning vihmane talv. See paikneb põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas. See vööde esineb Euroopa lõunaosas Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Aafrika põhja- ja lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul (California osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul (Tsiili keskosas) ning Austraalia edelarannikul. Kliima Vahemerelise põõsastiku ja metsa vöötmes on suvi soe, kuiv ja päikeseline, talv aga vihmane. Talvel esineb jõgedel üleujutusi ja sajab palju vihma. Siiski vib mõni kord langeda temperatuur madalamale kui tavaliselt ja võib sadada lund. Kuumimal ajal on seal keskmiselt 21,8°C ja külmadel kuudel vahemikus 18°C -3°C .
********************************************************************'' ARHAILINE PERIOOD 800-500 a. eKr kujunesid linnad suursugune �lemkiht tihenesid sidemed v�lismaailmaga foiniiklaste vahendusel v�eti taas kasutusele kiri hakati korraldama ol�mpiam�nge, mis omandasid �lekreekalise t�htsuse kolonisatsioon V�ike-Aasia rahvaste eeskujul hakati raha m�ntima linnriiklik korraldus t�htsamad linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena (Balkanil); Mileetos (V�ike-Aasia l��nerannikul); S�rakuusa (Itaalias) seadused, mis andsid linnriigi koosp�simisele piirjooned tuli ette riigip��rdeid ja v�imuhaaramisi Sparta t�usis v�imsamaks linnriigiks L�una-Kreekas Ateenas l�petas Solon aristokraatia ja kehtestati demokraatlik riigikord *********************************************************************************** ******* ARHAILISE & KLASSIKALISE PERIOODI ELUOLU Kasvas elanikkonna arvukus, tekkisid linnad ja kerkis esile rikas �lemkiht.
Ida-Aasias elab iga neljas maailma elanik ehk üle 1,5 miljardi inimese. Sealse tiheda inimasustuse eeldusteks on Suur -Hiina tasandikul Janhtse ja Huanghe alamjooksul kujunenud maaviljeluseks sobivad alad. Mussoonkliima. Lõuna-Aasias elab iga 5 maailma elanik. Kõige tihedamini on asustatud heade põllumuldadega Induse- Gangese madalik. Ganges on hindude pühajõgi Euroopas elab tänapäeval iga 8 maailma elanik. Aafrika kõige tihedamini asustatud ala on läänerannikul Nigeerias, kus on mitmeid maavarade leiukohti ja areneb tööstus. Austraalia on peaaegu inimtühi. Tihedamini on asustatud kagurannik kahe miljonilinna, olümpiamängudest tuntud Sydney ja Melbourne'i ümbrus.
a)laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine (divergentne situatsioon) b)laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon) c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise servasid mööda (transformmurrangud). 12. Missuguste laamade piirialal asub Jaapan? Jaapan asub Euraasia laama, Filipiinide laama ja Vaikse ookeani laama piirialal. 13. Missugune laamade liikumine toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul? Väike Nazca laam sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla. 14. Millal tekkis Himaalaja mäestik? Kas tema kõrgus muutub kaasajal? Kui palju ja miks? Tekkis 40-50 miljonit aastat tagasi. Tema kõrgus muutub, nimelt tõuseb. Tõuseb üle 1cm aastas, põhjuseks on see et India laama ja Euraasia laama vaheline kollisioon jätkub veel tänapäevalgi. 15. Kas ookeanide keskel maakoor tekib või kaob? Kui kaks laama üksteisest eemalduvad, moodustub ookeanilist koort.
Haudadesse maeti arvatavasti tähtsamaid isikuid (näiteks perepea), sest haudu pole leitud väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale. Neoliitikumist ehk nooremast kiviasjast on tõendeid, et surnute matmine toimus vahetult asulaisse. Selliseid matusepaiku on teada viiest tolleaegsest asulakohast: Narva-Riigiküla I ja ja III asulast, Valmast Võrtsjärve läänerannikul, Tamulast Võrus ja Naakamäelt Saaremaal. Erilise tähtsusega oli koht, kuhu surnu laip või tuhk asetati – seda kohta nimetati pühaks paigaks ja seda ei tohtinud rikkuda ega reostada. Selliseks paigaks oli tavaliselt isoleeritud metsatukk, hiis või kivivared, kangrud. Rahva kiindumus oma pühadesse matmispaikadesse oli väga tugev ning ristikirikul kulus kaua aega selleks, et veenda inimesi surnuid surnuaedadesse matma. Ajaliselt vanimad on kivikirstkalmed
annaabi.ee 
