2) helilised klusiilid -> helitud klusiilid g-k, b-p, d-t, gw-kw 3) aspireeritud helitud klusiilid -> helilised klusiilid gh-g, bh-b, dh-d I häälikunihkel on ka kolm erandit. 1) häälikunihet ei toimu kaashäälikuühendites sp, sk, st. See tähendab et ld.k aster on star ja Stern mitte sdar ja Sdern. 2) Kaashäälikuühendite kt, pt korral toimub nihe vaid esimeses klusiilis. seega ld. k nox/noctis on Nacht mitte Nachd. k läheb h aga t ei muutu. Also neptis – nift mitte nifd. 3) Toimib Verneri seadus. frikatiiv – hõõrdhäälik. Häälik mille hääldamisel on õhuvoolul osaline takistus. germaani keelerühm – Germaani keelerühm on indo-euroopa keelte alarühm. Seda iseloomustab I häälikunihke olemasolu. germaani keelte liigitus – Germaani keeled jagunevad põhja-, lääne- ja idagermaani keelteks. 1) põhja – rootsi, taani, norra, islandi, fääri.
3) helilised aspireeritud klusiilid muutuvad helilisteks bh>h bhrátār brother bhárām bear dh>d rudhirá red, ruddy gh>g OLat ghānser goose MÄRKUSED 1) Ei kehti sellistele konsonantühenditele nagu sp st sh- muutust nendes ei toimu! aster- star- Stern piscis- Goth. fisks 2) Sellistes ühendites nagu kt, pt muutus ainult esimene häälik nox, noxtis- Nacht neptis- OE nift (niece) 3) Verneri seadus Minevikuoleviku verbid – (Can/could etc...) preterite-present verbs – neil on nii tugevate kui nõrkade verbide tunnused ja nad on enamasti modaalverbid. Seega: 1) Olevikuajad moodustatakse tugevate tegusõnade paradigma järgi (ablaudi abil) 2) Minevikuajad moodustatakse nõrkade tegusõnade paradigma järgi 3) Infinitiiv on nullastmes can could/ shall should (mineviku mitmuses pikk aste)/ will would/ may might (5kl obstruent) / must (mida
annaabi.ee 
