Neeru hoiavad oma kohal paigal: a) rasvkapsel, b) kõhupress, c) neeruarter ja d) veidi ka fastsia. Neeru sees on suur õõnsus – neeruurge (sinus renalis), milles paiknevad neeruvaagen, veresoonte suured harud ja sidekude. Neerukude paikneb ümber siinuse ja sellel on kaks kihti: sisemine, jutiliste püramiidide kujul esinev osa on neerusäsi; välimine ja püramiidide vahel olev teraline kiht on neerukoor (cortex). Neerukude: Koosneb suuremas osas nefronitest ja veresoontest. Nefron (nephronum): Neeru morfofunktsionaalne ühik – otsene uriini tootja. Nefroneid on kahes neerus kokku ca 1 milj. Nefroni osad: 1.Neerukehake (corpusculum renalis): jaguneb kaheks alaosaks: a) verekapillaride päsmake (glomerulus) ja b) päsmakese kapsel (capsula glomeruli) (ka Bowmani kapsel). 2.Nefronitoruke (tubulus nephroni): jaguneb kolmeks: a) lähem toruke, b)keskosa (ka Henle ling) ja c) kaugem toruke. Neeru vereringe:
- parem neer kollakaspunane facies hepatica MIKROSTRUKTUUR facies duodenalis - neeruparenhüümis on nefronid ja kogumistorukesed facies colomesocolica Nefron – nephronum facies jejunalis - neerukehake + nefronitoruke - vasak neer - uriini produtseeriv aparaat - pikkus kuni 5 cm facies gastrica - koguarv ühes neerus on umbes 1 miljon
annaabi.ee 
