osa on neerusäsi; välimine ja püramiidide vahel olev teraline kiht on neerukoor (cortex). Neerukude: Koosneb suuremas osas nefronitest ja veresoontest. Nefron (nephronum): Neeru morfofunktsionaalne ühik – otsene uriini tootja. Nefroneid on kahes neerus kokku ca 1 milj. Nefroni osad: 1.Neerukehake (corpusculum renalis): jaguneb kaheks alaosaks: a) verekapillaride päsmake (glomerulus) ja b) päsmakese kapsel (capsula glomeruli) (ka Bowmani kapsel). 2.Nefronitoruke (tubulus nephroni): jaguneb kolmeks: a) lähem toruke, b)keskosa (ka Henle ling) ja c) kaugem toruke. Neeru vereringe: Neeruarteri harude harud muutuvad lõpuks püramiidide ümber kaarduvateks kaararteriteks, neist lähtuvad sagarikuarterid, nendest hargnevad toomasooned glomerulustesse. Pärast glomeruluse läbimist läheb veri viimasoontesse, mis hargnevad edasi kapillaarideks nefronitorukeste ümber. Kapillaaridest kogunevad kokku veenid (sagarikuveenid, kaarveenid jne), mis lõpuks moodustavad neeruveeni.
- päsmakesse suundub suhteliselt jäme toomaarteriool – arteriola - arteria segmentales afferens - arteria interlobares (püramiidide vahel) - päsmakesest väljub peenem viimaarteriool – arteriola efferens - arteria arcuatae (omavahel paralleelselt püramiidi põhimikul ja Nefronitoruke – tubulus nephroni külgedel) - algab kusepooluselt ja omab 3 lõiku - arteria interlobulares (sagarike säsikiirte vahel) - tubulus proximalis – pars contorta + pars recta - rr capsulares - tubulus intermedius – peenike ülejuhteosa; esineb linguna – pars Veenid
annaabi.ee 
