Majandus 1. India SKP on $2.848 triljonit. India SKP elaniku kohta on $2,134. Pakistani SKP on $283 billionit. Pakistani SKP elaniku kohta on $1,641 Nepali SKP on $27 billionit. Nepali SKP elaniku kohta on 989USD V�una-Aasias, mille pindala on 803 940 rreldes Naaberriigide, Pakistani ja Nepaliga, on India SKP tunduvalt suurem. See tuleneb tema suuremast rahavastikuarvust ning ka pindalast. K�una-Aasias, mille pindala on 803 940 ige v�una-Aasias, mille pindala on 803 940 iksem SKP on Nepalil. See tuleneb tema v�una-Aasias, mille pindala on 803 940 iksemast rahvastikust ning ka pindalast. Indial on ka k�una-Aasias, mille pindala on 803 940 ige suurem SKP elaniku kohta. K�una-Aasias, mille pindala on 803 940 ige v�una-Aasias, mille pindala on 803 940 iksem SKP elaniku kohta on aga Nepalil. 2. Peamised majandusharud on: T�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940 stus P�una-Aasias, mille pindala on 803 940 llumajandus Turism 3.
Rahvastik: Aasias elab 60% maailma rahvastikust Religioonid: hinduism (81%), budism (11%), islam (4%) Peamised majandusharud: Põllumajandus ja turism Vaktsineerimine: Soovituslik A-hepatiit NEPAALI LIPP NEPAALI VAPP Nepal (varem ka Nepaal) on merepiirita riik Lõuna-Aasias. Nepal piirneb kirdes Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagus, edelas ja loodes Indiaga. Nepalil 1 on ligikaudselt ristküliku kuju: ristkülik asetseb loode-kagusuunas, selle pikkus on umbes 650 km ja laius umbes 200 km. Riigi pindala on 147 181 km², sisevete kogupindala on umbes 4000 km². Nepal oli 2006. aastani maailma ainuke hinduistlik riik. Põhiseaduse järgi oli Nepal hinduistlik kuningriik, ent 2006. aastal otsustas parlament selle sätte kaotada. Nepal on üks maailma vaesemaid maid