keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad kokku ökosüsteemi. Millest moodustub gild? Gildiks nimetatakse samal troofilisel taseme asuvaid liike, mis kasutavad enam-vähem samu ressurse enam-vähem samasugusel moel Nimeta maakera biogeograafilised riikkonnad! Maa on jaotatud 8 suuremaks biogeograafiliseks riikkonnaks: · Palearktis · Afrotroopis · Indo-Malai · Australaasia · Okeaania rk · Nearktis · Neotroopis · Antarktis Millest sõltub liigrikkus? Liikide arvust ning sündmustest, mis võivad takkistada geeni liikumisele ning uute liikide tekkimisele Kirjelda liigirikkuse ja laiuskraadide omavahelist seost! Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas- mida lähem ekvaatorida, seda on rohkem liiki ning pooluste suunas see arv väheneb. Kirjelda pindala ja liigrikkuse omavahelist seost! S= cAz S = liikide arv A= pindala c & z konstandid
keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad kokku ökosüsteemi. 10. Millest moodustub gild? Samal troofilisel tasemel asuvaid liike, mis kasutavad enam-vähem samu ressursse enam-vähem ühesugusel moel, nimetatakse kokkuvõtvalt gildiks. 11. Nimeta maakera biogeograafilised riikkonnad! - Palearktis - Afrotroopis - Indo-Malai - Australaasia - Okeaania rk - Nearktis - Neotroopis - Antarktis 12. Millest sõltub liigrikkus? Juurde tekkimine sõltub: ● Sündmustest, mis tekitavad takistusi geeni liikumisele ● Liikide arvust Liikide kadumine sõltub ● häirefaktorite tugevusest ja tüüpidest 13. Kirjelda liigirikkuse ja laiuskraadide omavahelist seost! - Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas. VALEM S=cAz 14. Kirjelda pindala ja liigrikkuse omavahelist seost! Mida suurem pindala, seda suurem liigirikkus 15