Progenees ehk pedogenees somaatilise arengu normaalse tempo kiirenemine, enneaegne suguline küpsemine. Orangutangi morfoloogiline areng läheb kaugele edasi sealt, kus inimese areng peatub. Inimese evolutsiooni neoteenilise olemuse teooria peamine esmaarendaja oli Amsterdami ülikooli anatoomiaprofessor Louis Bolk. Bolk kujundas kontseptsiooni, mille kohaselt inimese evolutsiooniline eristumine inimahvidest on täielikult tingitud neoteeniast. Mis on teiste primaatide ontogeneesis vahepealne staadium, on saanud lõppseisundiks inimesel. Inimene on primaadiloode, mis on saanud suguliselt küpseks. Bolk tõi teooria kinnituseks rohkesti andmeid: Lame nägu Keha karvkatte puudumine või nõrk areng Naha, silmade ja karvade nõrk pigmentatsioon Väliskõrva kuju Suhteliselt suur ajukolju võrreldes näokoljuga Käte ja jalgade ehitus Hammaste lõigustumise järjekord
saavutavad suguküpsuse; seda nimetatakse neoteeniaks (vastsesigimine) o Võimalik indutseerida metamorfoosi (türeotropiini või T4 lisamisel) (naha struktuur muutub, lõpused taandarenevad) Progeneesi puhul on gonaadide ehk suguorganite küpsemine võrreldes ülejäänud organitega kiirendatud, mistõttu saavutatakse suguküpsus juba vastsestaadiumis (nt salamander Bolistoglossa occidentalis); erinevalt neoteeniast läbitakse ka metamorfoos 77 Konnad võivad areneda ka otsese arengu mudeli järgi, sellistel liikidel koorub munast täiskasvanud konnale sarnane nelja jala ja sabata loom (nt konn Eleutherodactylus coqui; nende suhteliselt suur muna (3.5 mm) sisaldab piisavalt rebu kompenseerimaks puuduvat kullesestaadiumit) Kilnäärme hormoone kasutatakse saba degeneratsiooniks, naha, lihaste ja neerude kujunemiseks