vabaneda ning nühkida taas särama Lenini legitiimne pärand. Aga Stalinism tõusis NL käekäigus ikka ja jälle nähtavale nagu kangekaelne juuksetutt. Kui Hrustsov pärast ebaõnnestunud põllumajandusreforme ja Kuuba raketikriisi 1964. aastal maha võeti, tuli Stalinism Preznevi kaudu osaliselt tagasi; 1964 1981 aastas NL oma sõjalise ja tuumariigimaine taastas. 1985- 1991 püüdis Gorbatsov külmale sõjale lõpu teha ja majandust umber korraldada, mis peale neostalinistid eesotas Janajeviga üritasid teda kukutada. Ka Jeltsin postsovetliku valitsuse vastase hulgas olid neid, kes stalinistliku mineviku ja NL taga igatsesid. Nüüd on võimalik asjadele vaadata hoopis teise nurga alt. Stalin jõudis oma võimutippu sõjaajal hoolimata oma süsteemist. Kui ta pärast sõda oma süsteemi taastada üritas, hakkasid asjad minema allamäge, mis viis tema reziini murenemiseni. Stalin ei ohustanud pärast surma Hrustsovi mitte oma tugevuse, vaid nõrkusega
Ministrite nõukogu esimeheks sai A. Kossõgin. 1965. alustas Kossõgin majandusreformi, mille eesmärgiks oli suurendada ettevõtete iseseisvust ja välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni. Ettevõtte edukust hakati hindama mitte ainult toodangu mahu järgi vaid realiseeritud toodangu ja rentaabluse alusel. Reform jättis puutumata rahanduse, kaubanduse ja transpordi. 1970. alguseks Brenevi võim kindlustub. NL tulevad võimule neostalinistid, kelle eesmärgiks oli Stalini hea nime taastamine, tagasi pöördumine Staliniaegse riigijuhtimissüsteemi juurde v.a. massirepressioonid. 1970 aastate algusega algab stagnatsioon ehk. seisak. NL majanduse ekstensiivareng s.t. loodi täiendavaid töökohti, ehitati juurde tehaseid jne., mis ei töötanud täie võimsusega. Majanduse tõusu intensiivsus n. tööviljakuse arvel jäi tagasihoidlikuks. hakati looma suurmajandeid, liites väikesi kolhoose ja sovhoose. Need kahjustasid oluliselt