dolomiitplokkidest. Lossi katus on taastatud algse järgi- katuse materjaliks hele kiltkivi. [3,7] Esindusruumid asuvad esimesel korrusel, mitmed neist on stiilsete interjööridega. Inglaslikult läbi kahe korruse ulatuv vestibüül, mis on kujundatud sammasrõdu ja kahe erakordselt suure kaminaga. Saal on avar klassitsistlikus laadis ja kaunistatud korintose sammastega. Söögisaali ja pildigalerii interjöör on seevastu kaetud tumedate puitkassettpaneelidega neorenessansi maneeris seinabraadi ja lühtritega, salongist leiame neobarokse ja rokokooliku dekoori. Hallist vasakule jääb kabinet. Säilinud on hulgaliselt kõrgekvaliteedilist tisleri- ja stukitööd nii Tartu kui ka osalt Riia meistritelt. Hoones asub mitmeid esinduslikke historitsistlikke kaminaid ja ahje, ühes põhjatiiva ruumis on maalitud kahlitest soemüür. Teisel korrusel on peamiselt elu-ja külalistetoad. [3]
olnud, siis sealt on saanud alguse minu huvi mõisate ja üldisemalt restaureerimise vastu. Ei saa rahulihu südamega pealt vaadata, kuidas lastakse selliseid väärikaid ajaloolisi hooneid hukka minna. Õnneks on mitmeid suursugusemaid hooneid ka riigi ja päriate kaudu välismaa abiga renoveeritud. Järvamaal leidub ehedaid näiteid mõisate näol igasse arhitektuuristiili olenemata nende ehitusaastatest. On taaselustatud kunstisuundasid neobaroki või neorenessansi läbi, millised on passlik antud ülevaate puhul originaalseid stiile illustreerima tuua. Raske on leida andmeid mõisate ajaloo kohta alustades nende täpsest ehitusaastast, rääkimata omanikust või arhitektist. Mitmed sõjad ja valitsused ning erinevad omanikud üleelanud mõisaansamblid on saanud kannatada ja neid on ümber ehitatud, mille tõttu on paljud neist ka ajalukku jäänud. Väga keerukas on tuua ahitektuurilisi näiteid Järvamaalt kaasaegseid hooneid silmas
annaabi.ee 
