tema müüride vahele jääb pallaadion, Athenale pühendatud puuskulpuur. Seepeale hiilisid Odysseus ja veel üks kreeklaste juht Diomedos kerjusteks riietatuna linna ja varastasid pallaadioni. Ent Trooja müürid seisid sama kindlalt nagu ennegi. Helenos oli ka nõu andnud lasta Achilleuse pojal Neoptolemosel isa asemel Trooja all võidelda. Oma langenud isa sõjarüüs näitas Neoptolemos üles hämmastavat vaprust. Siis tuli Odysseusele pähe kaval mõte kasutada puuhobust. Epeios, üks kreeklaste kangelastest, oli osav kunstkäsitööline,. Athena abiga valmistas ta Ida mäelt pärit puude tüvest hiigelskulptuuri, mis kujutas võimast hobust ning mahutas ära raskelt relvastatud sõdurite ründerühma. Kui valmis puuhobune kreeklaste leeris seisis, peitsid parimad võitlejad eesotsas Odysseusega end selle sisse. Ülejäänud kreeklased panid telgid
Heraklese surma järel anti kangelase vibu ja nooled prints Philoktetesele, kes ühines kreeklaste väega, kui see Trooja poole teele asus. Teel tehti peatus ühel saarel ohverdamiseks ja Philoktetes sai seal maolt salvata. Sõjamehed olid sunnitud Philoktetese Lemnose saarele jätma. Odysseys saadeti välja, et ta mõne vembuga Heraklese vibu ja nooled kätte saaks. Odysseusega kaasa läks ühe müüdi järgi Diomedes, teise järgi Achilleuse poeg Neoptolemos. Neil õnnestus vaeselt Philokteteselt küll vibu ja nooled kätte saada, ent neil hakkas temast kahju ja nad kutsusid teda Troojasse kaasa. Trooja all raviti Philoktetes terveks ja kui ta lahingusse läks, oli Paris esimene mees, keda ta haavas. Haavatud Paris palus kaaslasi, et ta kantaks Oinone nümfi juurde, kellega ta oli elanud Ida mäel. Oinonel oli võimalus Paris päästa, kuid ta keeldus, sest ei suutnud andestada mahajätmist. Oinone valvas, kuni Paris suri ja tappis siis enese.