mitte millessegi uskumine Antisthenes - künism - tagasi loodusesse. iseseisvus, sõltumatu, loomulik elu. ühiskonnast eemaldumine Diogenes - Maailma kodanik, primitiivsus Epikuros - epikurism - vaba tahe - aatomite konfiguratsioon. tasakaal Philo - keha mullast, hing jumalast. Hinge puhastamine, meditatsioon. Zeno Citium - Stoiku - vooruslikkus, loodus, jumalik plaan. Kristlus Püha Paulus - seadis usu mõistusest või arutlemisest tähtsamale kohale. kombinatsioon heebrea religioonist ja neoplatonismist, mille puhul lunastus oli saavutatav läbi lihtsa, puhta elu, materiaalsete asjade tühisuse tunnistamise ning pattude pihtimise. Püha Augustinus - kes kombineeris stoitsismi, neoplatonismi ja heebrea religiooni võimsaks kristlikuks maailmavaateks. St. Anselm - taju ja arutlusvõime peavad ja võivad täiendada ristiusku. kui me mõtleme millestki, siis peab see miski, mis on mõtte põhjustaja, olemas olema.
spekulatsioonide küsimus, kui palju on tegelikult tema algupäraseid mõtteid nendes paljudes katsetes tema ideid formaliseerida. Igal juhul hakati neid, kes väitsid, et tegemist on jumala pojaga, kutsuma kristlasteks. Kuid enne, kui kristlus võis saada läänemaailma domineerivaks mõttesuunaks, vajas see filosoofilist baasi ning selleks sai suures ulatuses Platoni filosoofia. Varane kristlik kirik oli, nagu juba öeldud, segu judeo-kristlikust traditsioonist ja platonismist, täpsemalt neoplatonismist (s.t kreeka mõjud). See segunemine toimus järk-järgult ning saavutas haripunkti St. Augustiniga, keda käsitletakse hiljem. Selle segunemise vältel toimus oluline nihe kreeka filosoofiale omane rõhuasetus ratsionaalsusele asendus rõhuasetusega spirituaalsusele, mis oli omane judeo-kristlikule traditsioonile. Püha Paulus Mitmed mõjutused, mis lõikuvad varakristluses, on kenasti välja toodud St. Pauli (10-64) töödes,
annaabi.ee 
