stereotüüpide tekkimine ja kasutamine agressiivset käitumist põhjustav ning seega laastava toimega nii kannatanud välismaalastele kui ka kogu Eesti rahvale: taolised juhtumid näitavad Eestit Euroopas ja maailmas kõige halvemas võimalikus valguses ning on häbiplekiks ka nendele, kes selliste arvamuste ja tegude vastased on. Märkimisväärne on asjaolu, et Tartus peksmise ohvriks langenud õliõpilast rünnanud inimesed olid arvatavasti neonatside liikumisest, kes on omakorda üks grupp, kelle kohta stereotüüpseid arvamusi liigub, seega võib arvata, et agressiivse käitumise tagamaad peituvad nende endi ebakindluses. Miskipärast on selliste inimeste mõtetes kinnistunud arvamus, et mustanahalised ja välismaalt pärit inimesed on kuidagi halvemad kui ülejäänud ,,korralikud" inimesed. Samuti saab kinnistunud väärarvamusi leida erinevast suhtumisest meestesse ja naistesse.
Neist väärtustest lähtuvalt rünnati hipisid, seksuaalvähemusi ja immigrante/rahvusvähemusi, keda käsitleti ohuna traditsioonilisele kogukonnale. Jõukude moodustamise, kakluste ja rünnakute kaudu omandasid skinheedid kiiresti hirmuäratava kuulsuse ja muutusid laiema ühiskonna jaoks rassismi sünonüümiks. Teine skinheedide laine kerkis esile 1970ndate lõpus – 1980ndate alguses, mil skinheadid oma rassistliku suhtumise tõttu neonatside liikumisele lähenesid ja sellega osaliselt segunesid Rokkarid/mootorratturid olid modide kaasaegsed, kes vastandusid modide peenutsemisele ja rõhutasid oma brutaalsust ja vägivaldsust töölisklassile omase mehelikkuse tunnusena. Igapäevaelus töötasid nad peamiselt väljaõppeta sinikraedena ühiskonna kõige madalamal pulgal. Brake on märkinud, et nad olid kas tulihingelised baikerid, kelle jaoks mootorratas
annaabi.ee 
