ühiskondlike tööde teostamine (kunstlik niisutus, suured monumentaalehitised). Tsivilisatsioone iseloomustab ka kirja ja mitmesuguste teaduste olemasolu. Teooriad tsivilisatsioonide tekkest Linnalise revolutsiooni teooria 19. saj: tsivilisatsioon sai alguse muistses Egiptuses, meresõitjad viisid teadmised mujale maailma. Hilisemad avastused: varane tsivilisatsioon tekkis eri kohtades pikaajalise arengu tulemusena. Gordon Childe 1930.-ndatel: neoliitilisele revolutsioonile järgnes 19 linnaline revolutsioon. Toimus siis, kui metallurgia ja keraamika areng oli viinud välja käsitööspetsialistide tekkimisele, need arengud muutsid sotsiaalse organisatsiooni reegleid. Mingi käsitööala spetsialistid ei tegelenud ise toidu tootmisega, neid toideti maaharijate ülejääkidega. Käsitööliste toodangut tuli levitada ja toormaterjale tuli sisse tuua välistest leiukohtadest
rändama suuremas ulatuses kui kunagi varem. Suhtarvudes oli migratsioon 19.saj suurem kui maailmasõdade ajal ja järel. 1850-1915 rändas Euroopast välja 4 5mlj või 45mlj(kumb?).Migratsioon toimub lainetena: 19.saj lõpus taandus Lääne Euroopa migratsioon ja algas idaeurooplsate väljaränne. Ameerika tõestab Malthuse teooria mitte kõige paremat paikapidevust: tootlikkus kasvas kiiremini kui rahvaarv(?). TÖÖSTUSREVOLUTSIOON Tegi lõpu senini toimunud neoliitilisele revolutsioonile, aga nüüd asendus viljelev olemus tööstusliku olemusega, kus epamised rikkused ei tulnud enam põllumajandusest. Ka marksistid pidasid tööstusrevolutsiooni keskseks märkuseks ning tööstusrevolutsioon tõi kaks uut klassi: kapitalistid ja proletariaadid. Vanade mudelitega on väga palju probleeme ja juba ammu pole asjad must valged. Tööstusrevolutsiooni üldisest daatumist ei saa rääkida, küll aga sai see alguse Suurbritanniast ja ilmselt u 18.saj keskpaigas
annaabi.ee 
