See on valmistatud u. 30 000- 25 000 e.m.a. Paleoliitikumile järgnes keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum(u. 12 000-5000 e.m.a.) ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (u.7000- 3000 e.m.a.) Neoliitikumi perioodil muutus täiesti inimeste elukorraldus. Õpiti põldu harima ja karja kasvatama, inimene muutus paiksemaks ja ei olnud enam nii sõltuv loodusjõududest. Tekkisid külakogukonnad ja hakati elama majades. Muutus ka neoliitikumiaegne kunst. Lihtsamast loomakummardamisest oli saanud uskumus teispoolsusest ja kuna midagi täpselt nähtavat ei saa kujutada, muutus kunst looduskaugemaks ja abstraktsemaks. Neoliitikumis hakkas levima ornamentika. - Ürgajal kaeti ornamendiga tarbe- ja kultusesemeid. Eesmärgiks ei olnud ilmselt lihtsalt kaunistamine vaid maagiliste märkide abil omistada esemetele või nende kasutajatele teatud omadusi või nende omanikku kaitsta. Aega u. 3000- 500 e.m.a
tutvustavat püsiekspositsiooni ja fossiile ning vaadata filme mereelustikust ja piirkonna loodusest. Kivististe püsinäitus kivimajas, vahetatavad näitused, mäng lastele, kaardimaterjal ja Eesti loodust ning metsi tutvustavad materjalid. Suvehooajal korraldatakse iga päev regulaarseid matkasid. Kindlasti kasuta rahvuspargi avastamiseks ka veeturismi võimalusi ja jalgratast. Vaatamisväärsused Loona mõisa kompleks, Vilsandi rahvuspark on kui botaanikaaed ja ajaloomuuseum, neoliitikumiaegne külaase, kivikirstkalme, kihelkonnaalevik Eesti ühe vanima kiriku ja kellakojaga. Enne külastamist tutvu Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjaga Riigi Teatajas.
Maagia ei ole teaduse algeline vorm, sest sel juhul peaks olema võimalik maagia paigutada konkreetsele etapile või ajahetkele. Maagia on pigem hästi liigendatud süsteem, teaduslikust süsteemist sõltumatu. Maagia ja teadus on võrreldavad ainult eeldatavate mentaalsete operatsioonide poolest (need tulenevad objektiivsetest tekketingimustest). Neoliitiline paradoks seisneb inimkonna suurtes avastustes, kusjuures neid ei saa kirjutada juhuse arvele. Järelikult peab neoliitikumiaegne inimene olema pika teadustraditsiooni pärija. Põhjus, miks neoliitikumi ja tänapäeva vahel on aastatuhandeid stagnatsiooni, seisneb selles, et on kaks erinevat teaduslikku mõtteviisi, mis sõltuvad looduse uurimise strateegiatest. Üks langeb ühte taju ja kujutluse tasandiga, teine on nendest eemaldunud. Igasugune klassifikatsioon on parem kaosest. Meeltega tajutavad omadused seotakse tihti sisemiste omadustega
annaabi.ee 
