Kaks seletust/põhjust: a) turu liberaliseerimine oli liikmesriikide huvides, sest Jaapani ja USA majandused domineerisid üha globaliseeruvamas maailmas ning protektsionism ja sekkuvad poliitikad olid mittetõhusad (1970ndate majanduskriisi õppetunnid). b) siseturu loomine kui senise koostöö tagajärg, nt 1979.a käivitus Euroopa Rahasüsteem (EMS), 1983.a Euroopa Suurtöösturite Ümarlaud, kus tehti ettepanek ühisturu parandamiseks, jne. 24. Milline vaidlus oli neoliberalistide ja sotsiaalse turumajanduse pooldajate vahel ühtse siseturu loomisel? • Neoliberalism (F. Hayek ja M. Friedman) - arusaam, et ühiskonna ainsaks ühendavaks jooneks on üksikindiviid, koos usuga, et vaba turg reguleerib ühiskonda paremini iseenesest kui kui mingi väline regulatsioon. Neoliberaalid pooldavad alati igat dereguleerimist ja privatiseerimist. • Sotsiaalne turumajandus on vastandiks nii sotsialistlikule plaanimajandusele kui ka
43.Neoliberalistlik globaliseerimisideoloogia. N-lib ideoloogia tõrjub riigi tähendust ning orienteerub üksikisikule, olles vastavuses ühiskonna individualiseerumisega. Idee kohaselt ei tohiks riik piirata resursside, sealhulgas tööjõu liikumist, kuna sellest tuleneb „loomulik“ kasu, vabadus ja rahu. 19. saj propageeris vabakaubandust suure tootmisvõimega Sbr, tappes nönda konkurentsivõimetud kohalikud ettevõtted (nüüd sellest kriitika ka neoliberalismi pihta). Neoliberalistide järgi tähendab globaliseerumine täielikult vaba turu rakendamist kogu maailmas, mis tooks kaasa hindade, kaubanduse, kapitali liberaliseerimise, vabalt liikuva tööjõu, rohelise revolutsiooni põllumajanduses, odava energia ja üldise jõukuse tõusu. Ortodoksne N-lib ideoloogia eeldab, et valitsus ei sekkuks suurkorporatsioonide monopolidesse. N-lib vastandub nii sotsialismile, fašismile kui keinesismile oma riikliku sekkumatuse taotluse poolest.
annaabi.ee 
