Alates 1970 oli postmodernism mõjutatud klassitsismist. Arhitektid Charles Moore, Aldo Rossi. Mitmed kunstnikud, eriti Itaalias, hakkasid maalima klassitsistlike või selle lähedasi pilte. C.M. Mariani. USA-s David Ligare. Tüdimus labasest funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahuloematus kunstiga (tekkepõhjus). Teist tüüpi modernism: USA kunstiteadlased, asustasid ajakirja ,,October", kritiseerisid modernismi ja postmodernismi, toetusid 20-aastate vene radikaalide ideedele. Neokontseptualism. Cindy Sherman, Jenny Holez. Hüperrealism: e. fotorealism. 60-te lõpus. Lähtumine fotost või slaidist, mitte silmaga nähtust. Motiivid on sarnased popkunstiga. Ralf Goings, Richard Estes. Skulptuuris tehti mulaaze, Due Hanson. Itaallane Michelangelo Pistotello kasut. kollaazi ja fotomontaazi. Neoekspressionism: tärkas Euroopas. 1980 aastad, iseloomulik euro kunsti tõus, sõltumatus USA kunstist. Saksa kunsti areng oli kõige dünaamilisem. Gerhard Richter. Itaalia kunstnikest
maakera ressursside piiratuse mõistmine ehk pettumine progressis. Tekkis ka teistmoodi postmodernism, mis pidas maalikunsti ebaoluliseks ning ülistas fotograafiat, plakatikunsti. Üritatakse edastada üldisemaid ühiskondlikke sõnumeid. Teosed on fotod ja/või sõnalised tekstid. Arhitektuur: Charles Moore Thomas Gordon Smith Maal: Carlo Maria Mariani David Ligare Robert Colescott Neokontseptualism: Cindy Sherman Jenny Holzer Barbara Kruger Hüperrealism Tõstis koos neoekspressionismiga traditsioonilised kunstiliigid taas tähelepanu alla. On fotorealistlik ning arenes välja popkunstist, kust pärineb ka jahe ning objektivistlik suhtumine tegelikkusesse. Lähtuti mitte silmaga nähtud tegevusest, vaid fotost või slaidist. Jälgiti akadeemilise realismi traditsioone, millele lisati uusi võtteid, mis muutsid töö veel fotolikumaks.