traditsioonilise ehituskunstiga. Taolist arhitektuuri iseloomustab ilmekalt 17. sajandil Kyoto lähedale ehitatud Katsura villa. Maalikunstis tekkis 16. sajandi lõpul Kano koolkond, mis muutus peagi domineerivaks. Selle suuna kunstnikud ühendasi meisterlikult monokromaatilise maali kompositsioonipõhimõtted ja selged, mahlakad värvid. Tokugawade ajal muutus Kano õuekoolkonnaks, mis tõi kaasa negatiivsed tagajärjed, sest neokonfutsianismi dogmad hakkasid ahistama loomevabadust. Kano koolkonna sajad kunstnikud andsid siiski hinnatava panuse jaapani maalikunsti mitme sajandi vältel. Linnakultuuris oli tähtsal kohal ka teater. Jaapanis tegutsesid juba keskajal rändtrupid, kes etendasid lastele nukunäidendeid. Muutunud 16. sajandi paikseks, panid need trupid aluse nukuteatrile nimega bunraku. 17. sajandil kujunes bunraku väga populaarseks linnakultuuri osaks. Etendusi anti 1 1.5 meetriste nukkudega, kusjuures
· Puu- ja luunikerdus · Bambusest majatarvete tootmine · Pisiplastika (mägikristallist, kaltsedonist, ahhaadist, nefriidist jm materjalist esemed) Skulptuur oli peamiselt kultuseaineline. Hiina kunstnikke ja meistrite loomingut hinnati kõrgelt ka väljaspool kodumaad. Songi ajajärgul kujunes Hiinas välja uus mõtteteaduse suund neokonfutsianism -, millest sai hiljem riigielu juhtiv ideoloogia. Neokonfutsianismi tuntuim esindaja oli filosoof Zhu Xi (1130-1200). Tema õpetus võeti edaspidi riigieksamite peaaeineks. · Neokonfutsianism - Konfutsiaanluse reformistlik suund. Ühendas konfutsianistliku inimese ja ühiskonnakäsitluse usundi ja pärimusliku natuurfilosoofiaga. 3 INDIA India klassikalise kultuuri kujunemise fooniks oli aarjalaste tulek II aastatuhandel eKr ja suure osa Põhja-India hõlvamine
annaabi.ee 
