klaverikontserdi (1912) esmaettekandel näitas tollal vaid 21-aastane Prokovjev end küpse meistrina. Selleks ajas oli Prokovjevi klaverimängustiil juba välja kujunenud. Seda iseloomustab kiire tempo, rütmiline aktiivsus, energiline motoorika ja tokaatalikkus, mida nimetatakse mõnikord ka löökpianismiks. Hiljem avaneb tema natuuri järelemõtlik, tundlik ning lüüriline poolus. 1917. aastal kirjutas Prokvjev sümfoonia nr. 1 "Klassikaline". Seda sümfooniat peetakse esimeseks neoklassitsistlikuks heliteoseks üldse. 1938. aastal pöördus Prokovjev lõplikult tagasi Nõukogude Liitu. Publikumenu saatis tema balletti "Romeo ja Julia" (1938), 5. sümfooniat (1944) ja kantaati "Aleksandr Nevski" (1939). Pärast 6. sümfoonia (1947) esiettekannet aga süüdistasid nõukogude ideoloogid Prokovjevit formalismis. Ent Prokovjevi rahvusvaheline autoriteet oli siiski sedavõrd suur, et tema teoste ettekandeid ei söandanud keelata isegi Kremli võimuliidrid.
vastu". 7 balletist on olnud menukaim ,,Romeo ja Julia", mille muusikat esitatakse ka sageli kolme orkestrisüidina ning kümnest klaveripalast koosneva tsüklina. Helilooja kasutab siin juhtteemasid ning selles teoses avaldub eriti eredalt tema meloodiaanne. Prokofjev on kirjutanud 7 sümfooniat. Tähelepanuväärne on tema loomingus 1. sümfoonia, milles helilooja stiliseerib Haydni helikeelt. Teost on nimetatud esimeseks neoklassitsistlikuks heliteoseks. Sümfoonilisest muusikast on tuntud veel ,,Sküüdi süit", mis on valminud algselt kavandatud balleti ,,Ala ja Lolli" muusikale. Prokofjev on kirjutanud ka kammermuusikat ja vokaalsümfoonilisi suurvorme. Béla Bartók (1881-1945) Tuntud Ungari helilooja, suurepärane pianist ja muusikafolklorist, õppis Budapesti Muusikaakadeemias, kus ta aastaid hiljem leidis tööd klaveriprofessorina. Oma
annaabi.ee 
