Domineeris 3-4 muusikavoolu: hilisromantism, ekspressionism, neoklassitsism, impressionism. 20. saj II poolel lisandus veel suur hulk stiile. On avardunud geograafilised piirid: varem kõneleti põhiliselt Lääne-Eur muusikast, nüüd eristavad muusikateadlased mõisteid ida ja lääs. Osad stiilid toimisid vaid kindlas piirkonnas, nt hilisromantism Skm ja Austrias. Paljudel 20. saj põhivooludel olid ka mitmeid kõrvalharud. Mõnda heliloojat ei saa paigutada mittemingisugusese ismi alla. Neokl: hoiduti emotsioonidest; tehti lühikesi, lihtsaid meloodiajooniseid; lihtsustati harmooniat ja orkestratsiooni, peeti kinni klassikaliselt selgest vormist; kirj lakoonilisi helitöid. Heliloojad lähtusid mistahes varem eksisteerinud muusikastiilidest (nt antiik, renessanss, barokk, kl). Levis kogu Eur. I. Stravinski muusika isel: kirjutas muusikat kõikdes zanrites, sakraalmuusikast dzässini. Talle on isel eri zanrite ühendamine (ooper, ballet, pantomiim, oratoorium)
*Boolero- hisp. Rahvatants, mis on aluseks teosele ,,Boolero". Algselt loodus balletika, mil on 2 libretot.Maailmatuntuse saavutas see orkestripalana *Orkestrimuusikat : ,,Hispaania rapsoodia" , mis on 4-osaline süit *Klaverimuusika : balletitsükkel ,,Öine Gaspard" . Kolm osa ,,undide" ,,võllas" ,,scan/rbo" NEOKLASSITSISM (uusklassitsism) *see on klassitsismi traditsioone elustav suund *Tekkis I MS järel (1918) *neokl. Heliloojad ei läinud vaid Viini klassikute traditsioonide kasutamise teed vaid neid huvitasid ka varasemate stiilide nagu barokk ja renessanss zanrid ja vormid *neokl. Kõige iseloomulikum joon on muusikaharmoonia ja orkestratsiooni lihtsustamine, millega kaasnesid lühikesed teemad ja meloodiad *Uus stiil tõi kaasa veel loobumise romantismi tundelistest äärmustest ja impressionismile iseloomulikust kõlakoloriidist *Oluliseks peeti teose täpset ülesehitust e. vormi.
helilooja enda minevikust, stiilidest ja teostest, mis teda on mõjutanud. 1974 valmis XV keelp.kvartett, mida peetakse helilooja reekviemiks iseendale. Samal aastal lubati taas lavale ooper "Nina". Viimane suurteos, Vioolasonaat valmis vaid mõned päevad enne surma. Mõned tähtsamad tunnusjooned Sostakovitsi helikeeles: Suurem osa loomingust on 20. saj lääne muusikaga võrreldes pigem konservatiivne, muusika lähtepunkt on neoklassitsism, ehkki mõnes aspektis on tema muusika neokl-ga hoopis vastuolus (nt varjatud sõnum, subjektiivsus, kannatused). Oma sümfooniates lähtub klassikalis-romantilisest traditsioonist (Beethoven, Tsaikovski, eriti Mahler): sageli 4-osaline ülesehitus, materjali arendus põhineb motiivitöötlusel, sekventsilisusel; faktuur on väga polüfooniline. Üldjuhul kirjutab suurele sümf.orkestrile koos lisapillide ja suure löökpillirühmaga; on väga hea orkestri